Gluteenivabad tooted on tänapäeval moes.
Raamatud, veebilehed, restoranid gluteenivabade menüüdega ja sadu erinevaid tooteid poelettidel. Kas see on moehullus või peegeldus tegelikust probleemist?
Gluteen võib paljudele olla tõsine teema, kuid sageli tuuakse esile, et küsimus ei piirdu ainult gluteeniga. Mõnede allikate ja autorite hinnangul on vähemalt kolm olulisemat nisutooteid puudutavat varjatud põhjust, mida seostatakse tänapäevaste tervisemuredega. On väidetud, et nisutooted ja rafineeritud süsivesikute rohkus (sh eri suhkruvormid) võivad olla üheks teguriks, mis soodustab rasvumist, ainevahetushäireid ja mitmeid kroonilisi terviseprobleeme.

On viidatud, et maailmas on ülekaalulisi inimesi rohkem kui alatoidetuid ning kroonilised elustiili- ja toitumisteguritega seotud haigused põhjustavad suurt koormust nii tervishoiule kui majandusele. Mõnede prognooside kohaselt võivad mittenakkushaigused lähikümnenditel majanduslikult väga kalliks maksma minna.
Sageli tuuakse välja, et krooniliste haiguste sagenemist seostatakse muu hulgas harjumuspäraste toitumiskommetega, kus olulisel kohal on leib, makaronid ja teised nisutooted. Samuti on väidetud, et nisupõhiseid koostisosi võib leiduda ootamatutes kohtades, isegi toodetes, kus inimene seda ei eeldaks (nt mõned kosmeetikatooted või erinevad töödeldud toidud ja joogid).
Suurim probleem meie toidulaual võib paljude hinnangul olla nisu, mis sisaldab suure osa gluteenist. Samas rõhutatakse, et küsimus ei ole ainult gluteenis. Nisu ajaloo, krooniliste haiguste ja ülekaalulisuse vahele tõmmatakse mõnikord paralleele, eriti seoses töödeldud toidu laialdase levikuga. Supermarketid on täis nisu- ja maisitooteid ning rohkelt erinevaid tooteid, kuhu need koostisosad võivad olla „peidetult“ lisatud. On hinnanguliselt öeldud, et keskmine inimene tarbib aastas väga suures koguses nisujahu.
Probleem ei seisne mõnede arvamuste järgi ainult suures nisujahu tarbimises, vaid ka selles, et neid komponente lisatakse väga paljudesse toodetesse. Samuti tuuakse välja, et tänapäevane nisu ei pruugi olla päris sama, mida kasutati varasematel kümnenditel, ning et viimase aastakümnete jooksul on sordiaretus ja tootmismeetodid muutunud.
Kuidas nisu ja gluteen võivad mõjutada kaalutõusu, diabeeti ja muid haigusi

On väidetud, et tänapäevane nisu võib erineda varasemast vähemalt kolmel olulisel moel ning et need erinevused võivad mõnede autorite hinnangul olla seotud rasvumise, diabeedi ja teiste krooniliste haigustega.
See sisaldab teatud tüüpi tärklist (amülopektiin), mida seostatakse kiirema veresuhkru tõusuga.
See sisaldab gluteeni, mida seostatakse põletikuliste reaktsioonidega tundlikel inimestel.
On kirjeldatud, et teraviljatooted võivad mõnel inimesel soodustada „isu tekkimist“ ja harjumuslikku söömist.
Super tärklis
Piiblis öeldakse: „Andke meile meie igapäevast leiba.“ Leiva söömist peetakse paljudes kultuurides väga oluliseks. Mõnede allikate järgi oli varasemates sortides (nt üheteranisu/einkorn) gluteeni ja tärklise koostis teistsugune kui paljudes tänapäevastes sortides.
On väidetud, et tänapäevane nisu on aretuse ja hübridiseerimise tulemusel muutunud: suurema saagikusega, teistsuguse koostisega ning kõrgema tärklisesisaldusega. Suurema erinevusena tuuakse sageli välja amülopektiini osakaalu muutus.
Mõnede hinnangute järgi võib kahe viilu leiva või sepiku söömine tõsta veresuhkrut märkimisväärselt. Samuti on väidetud, et täistera ja valge jahu vahe ei pruugi alati anda oodatud „tervislikkuse“ efekti, eriti kui tegemist on tugevalt töödeldud toodetega, mis sisaldavad ka lisatud suhkrut.
On soovitatud, et üks praktiline viis vältida ebasoodsaid toite on kriitiline suhtumine toodetesse, mis rõhutavad „tervislikkust“ loosungitega (gluteenivaba, rasvavaba, 0 kalorit jne), sest mõnikord võivad need olla tugevalt töödeldud ja sisaldada muid küsitavaid koostisosi. (See ei tähenda, et kõik sellised tooted oleksid halvad, kuid valik võiks olla teadlik.)
On kirjeldatud, et kõrge glükeemilise koormusega toit võib soodustada kõhurasva kogunemist, mõjutada ainevahetust ning olla seotud põletikuliste protsessidega. Mõnede allikate järgi puudutab see väga suurt osa inimestest ja on seotud mitmete krooniliste tervisemuredega.
Super gluteen
Lisaks tärklisele sisaldab nisu gluteeni, mida seostatakse teatud inimestel põletike ja haigusseisunditega. Gluteen ehk kleepvalk aitab tainal kerkida ja leival koos püsida.
On väidetud, et varasematel nisusortidel võis gluteeni ja kleepvalkude valik olla teistsugune ning et tänapäevases nisus on kleepvalkude spekter laiem. Tsöliaakia on seisund, mille puhul gluteen vallandab autoimmuunse reaktsiooni ning mille diagnoosimine ja käsitlemine kuulub meditsiini pädevusse.
Viis põhjust, kuidas gluteen võib teha teid haigeks ja paksuks

Gluteen (kleepvalk) võib osadel inimestel olla seotud põletikuliste reaktsioonidega ja terviseprobleemidega.
Tsöliaakia (gluteenenteropaatia) on autoimmuunhaigus, mis võib vallandada organismis laialdasema põletikureaktsiooni ja mõjutada ainevahetust.
On kirjeldatud, et osal inimestest esineb gluteenitundlikkus ka ilma tsöliaakiata, mille korral võivad olla kõrgenenud teatud antikehad.
Uuringutes on arutatud, et immuunreaktsioon gluteenile võib avalduda erinevalt ning mitte kõik arstid ei tõlgenda tundlikkust ühtemoodi, mistõttu on teema käsitlus muutuv ja vaidlusalune.
Mõned autorid on rõhutanud ka teiste nisus leiduvate ühendite (nt lektiinid) võimalikku rolli põletikulistes protsessides.
Gluteenivaba ei võrdu automaatselt tervislik: töödeldud gluteenivabad tooted võivad olla kõrge glükeemilise koormusega. Looduslikult gluteenivabad valikud (köögiviljad, puuviljad, pähklid, seemned, lahjad valgud) on sageli paremad valikud.
Vaatame asja veidi lähemalt. Gluteen on nisus, speltanisus, odras, rukkis ning sageli ka kaeras (või kaer võib olla gluteeniga saastunud). Tsöliaakia on meditsiiniline diagnoos. Mõnede allikate järgi seostatakse gluteeniga lisaks seedetraktile ka teisi sümptomeid ja seisundeid, kuid seoste tugevus võib eri teemadel erineda.
Tsöliaakia: esimene probleem
On kirjeldatud, et tsöliaakia ja gluteeniga seotud probleemid on maailmas sagenenud ning suur osa juhtudest võib jääda diagnoosimata. Samuti tuuakse välja geneetiline eelsoodumus (HLA DQ2 või DQ8), mis esineb suurel osal elanikkonnast, kuid ei tähenda automaatselt haiguse avaldumist.
Mõnedes käsitlustes on võrreldud vanu ja uusi vereproove ning väidetud, et tsöliaakia esinemissagedus on ajas kasvanud. Samuti rõhutatakse, et tsöliaakia ei avaldu alati ainult seedetrakti sümptomitega ning võib avalduda eri vanustes.
Gluteen ja soolepõletik: teine probleem
Teiseks teemaks on kirjeldatud madala astme immuunreaktsioone, kus inimene võib toota gluteeni vastu antikehi ilma klassikalise tsöliaakia pildita. On viidatud, et selliseid antikehi võib esineda teatud protsendil elanikkonnast ning et mõnes uuringus on arutatud seoseid neuroloogiliste ja psüühiliste seisunditega. (Siin on oluline rõhutada, et seosed ei tähenda alati põhjuslikkust ning individuaalne hindamine on määrav.)
On viidatud, et varjatud gluteenitundlikkust on mõnes käsitluses seostatud kõrgema terviseriskiga, eeskätt südamehaiguste ja vähi kontekstis, kuid täpne risk ja mehhanismid sõltuvad paljudest teguritest.
Kuidas gluteeni söömine võib olla seotud põletiku, südamehaiguste, rasvumise, diabeedi ja vähiga?

On kirjeldatud, et põletikuline reaktsioon võib mõjutada soolestiku limaskesta ning muuta immuunsüsteemi aktiivsemaks. Mõnede selgituste kohaselt võib see viia süsteemse põletikuni, mis on seotud mitmete krooniliste haigustega.
Miks on viimase 50 aastaga sagenenud gluteeniga seotud haigused? Ühe selgitusena tuuakse välja, et nisusortide koostis ja gluteeni kogus võivad olla muutunud ning samal ajal on muutunud ka eluviisid, keskkond, ravimite kasutus ja üldine toitumine.
On väidetud, et kui lisada siia soolestiku tervise mõjutajad (nt antibiootikumid, põletikuvastased ravimid, happeid blokeerivad ravimid) ning madala kiudainesisalduse ja suure suhkrusisaldusega toit, võib osadel inimestel tekkida suurem vastuvõtlikkus tundlikkusele. Samas on oluline, et terviseotsused oleksid individuaalsed, mitte universaalsed.
„Super narkootikum“
Mõnedes populaarsetes käsitlustes kirjeldatakse, et teraviljavalkude lagunemisel võivad tekkida ühendid (peptiidid), mis võivad mõjutada heaolutunnet ja isu. Seda on mõnikord võrreldud sõltuvusmehhanismidega, kuid selliseid võrdlusi tuleks võtta pigem illustratiivse kujundina, mitte meditsiinilise faktina.
On täheldatud, et osadel inimestel tekivad tugevad ihad magusate ja jahutoodete järele. Kujundlikult küsitakse: kas keegi on olnud „sõltuvuses“ brokkolist? Tõenäoliselt mitte.
On väidetud, et isu kontrolli mõjutamiseks kasutatakse teatud ravimeid ka sõltuvushäirete ravis, kuid selliste ravimite kasutamine toimub alati arsti järelvalve all ning ei ole iseravimise teema.
Kokkuvõte
Mõned autorid käsitlevad nisu kui tugevat isu mõjutavat stimulanti, kuid lõplikud järeldused ja terviseotsused peaksid tuginema inimese enesetundele, diagnoosidele ja vajadusel arsti nõuannetele.
Kuidas vähendada nisu tarbimist ja kaotada kaalu?

Esmalt võiks ennast testida, et selgitada välja, kas esineb tsöliaakia või muu gluteeniga seotud probleem.
Kui esineb mõni eelnimetatud seisund või tugev kahtlus, on mõned inimesed proovinud piiratud perioodiks teraviljavaba toitumist ning hinnanud enesetunnet pärast seda. Kui enesetunne paraneb, võib see viidata, et teravilja vähendamine sobib antud inimesele. Samas on soovitatav teha selliseid samme läbimõeldult ja vajadusel spetsialisti toel.
On väidetud, et teravilja ja nisu roll tervises on reaalne teema, mida uuritakse ja arutatakse, kuid iga inimese puhul võivad põhjused ja lahendused erineda. Mõõdukus ja teadlik valik on võtmesõnad.
Allikas: Dr Mark Hyman










































Lisan siia ühe Hingepeeglile tulnud kirja:
Kommentaarid on arusaadavalt mürgised, sest tõlkimisel on juhtunud gluteeniteema suhtes kriitiline apsakas: ingl. BREAD on enamasti tõlgitud kui LEIB. Mark Hymani mõte oleks saanud selgemaks, kui tõlkija Kristjan oleks lugenud ingliskeelse artikli (http://drhyman.com/blog/2012/02/13/three-hidden-ways-wheat-makes-you-fat/) kommentaare, milles on selgelt eristatud LEIBA (RYE BREAD) ja SAIA (BREAD).
Rukkileiva, eriti täisterajahust rukkileiva gluteenisisaldus on kindlasti madalam kui saial (bread). Tõlkes on vaid ühel juhul juttu saiast – seal, kus originaalis on juttu täistera- ja valge nisujahu erisusest. Kas järgmises lauses peetakse silmas valget leiba või valget jahu, jääb pisut selgusetuks, igatahes ei mainita nisu- ja rukkijahu erisusi. Sõna RYE pole Mark Hymani ariklis üldse, küll aga kommentaarides. Kust võtab Kristjan julguse tõlkida BREAD eesti LEIVAKS (so ingl RYE BREAD), jääb arusaamatuks.
Kristjan pole vahet teinud gluteeni (ingl GLUTEN) ja gluteiini (ingl GLUTENIN) vahel. Nimelt koosneb gluteen gliadiinist ja gluteiinist. Viimast on rukkijahus, seega ka LEIVAS oluliselt vähem, kui nisujahus.
Pealegi on just gluteiin (ingl GLUTENIN) see kurikuulus kleepvalk, millest haiguste osas räägitakse. Tsöliaakia esinemissagedus on suurusjärgus 1/2500.
Kas tasub külvata kõvasti hirmu ja segadust inimeste hulgas, kes teemat ega keeli valda – pelgalt ajapuuduse tõttu?
Ilmselt mitte.
Pigem vähem, aga paremini.
Kui ei jõua kõike tõlkida, tehkem siis kokkuvõte, kus võib küsimuse vormis otsad lahti jätta, viidates originaalile. Kes aru saab, loeb ise.
Vigade vältimiseks piisanuks Wikist eestikeelsest artiklist LEIVA ja ingliskeelsest artiklist rukki kohta (http://en.wikipedia.org/wiki/Rye#Uses), või pisutki teemasse süüvimisest: http://www.nutritionj.com/content/8/1/42
Täpsust ja püsivust Kristjanile tõlkimisel!
@Kristjan jt. Paleo dieedi fännid.
Soovitan seda videot vaadata: http://www.youtube.com/watch?v=BMOjVYgYaG8 Debunking the pale diet: Christina Warinner at TEDxOU ….. one of the fastest growing died fads…
bleh, pitsast ka mitte
Sai saiaks, aga pastast ei loobu ma kunagi : D
http://www.naturalcuresnotmedicine.com/2013/08/this-doctor-explains-why-you-should.html#MqH6qVpHefLiiC6V.01
Lõpuks räägitakse avalikumalt.
Alates eelmise aasta detsembrist tarbin ainult rukkijahuleiba/saia, kuna olid probleemid maksa/mao/kõhunäärmega. Nüüd sain teada, et gluteeni tõttu ei või ma ka seda tarbida. Mis oleks siis üldse alternatiiviks?
ALternatiiviks oleks siis teraviljast loobumine ning teravili asendada pähkli ja kookose vastu. Alguses tundub raske, aga kui mõnda aega vastu peab – nö “pohmaka” üle elab, siis enam teravilja ei soovi ka tarbida, sest enesetunde muutus on meeletu. Energiat on palju, tervis parem kui eales varem jne. Saia saad ikka küpsetada,aga seda siis kookos- või pähklijahudest. Leiba paraku ei asenda millegagi.
Tartrajahu millest saab ka leiba teha(retseptid leiad googlist kindlasti ülesse) ja ise just ostsin kanepijahu.
http://www.remedyway.ee/toidud_ja_joogid_tatrast
Uurige seda
Mul on väga hea meel et keegi võttis vaevaks tõlkida ära väärt artikkel ning tuua valgust sellesse teemasse. Neid inimesi keda gluteiini talumatus ja või sensitiivsus isiklikult puudutab leiavad siit kindlasti palju vastuseid oma miks? ja Kuidas? küsimustele. Maailma tipp arstid räägivad oma loengutes täpselt nii ja kes tahab siin negatiivselt kommenteerida või kommenteerida minu kommentaari näitab vaid oma teadmatust ja suletust uuele infole.
Gerly Truuväärt, DC
http://www.carrickinstitute.org/
Ilmselgelt on teil liiga palju vabaaega, sest mina ei suuda küll mõista, mida te üritatate oma kommentaaridega hetkel siin taodelda, peale selle, et kellegiga lihtsalt vaielda.See tekst on tõesti tõlgitud artiklist, mis kirjeldab olukorda ameerikas, kuid see ei välista, et meil kasvatatav teravili oleks puhas ja ohutu.Farmide eesmärk on igalpool toota suurt kasumit ja selle saavutamiseks kasutatatakse tihti meetmeid, mis ei ole kõige ohutuma inimese tervisele.Selle artikli mõte oligi lihtsalt teadvustada inimesi ohtudest tervisele, mis võivad kaasneda tööstuslikult töödeldud teraviljade tarbimisel. Edasi on juba igaühe otsustada, kas tarbib teravilju või mitte.Ja kui peaks juhtuma, et meil müüdavad teravilija kaubad ongi täiesti puhtad ja tervisele ohutud(kahtlen tõsiselt, kuid hetkel ei suuda kahjuks tõestada), kuid selle artikli põhjal lõpetasid tarbimise, no mis siis, elu saab elada ka ilma teraviljadeta.
Oi äitähh ma tõesti ei teadnud mida loomad söövad. Paleo toitumise põhitõed on siiski selged, loe kah saad nats teada enne kui maha teed. Võimalus on süüa täiesti rikutud liha ja võimalus on kasvõi natukene puhtamaid allikaid leida.
http://wumocomicstrip.com/strip/2012/04/16/
Need va munanuudlid koosnevad 75% ulatuses sellest teraviljast .. võiks ikka teada millest räägitakse :)
Säilitusaineid oli nagu muda – sool on ka säilitusaine, muide. Võrdlemisi ebatervislik ka.
Seepärast ma sinna selle pildi juurde paningi :P
Seda tüüpi artiklid on enamasti täis sihukest jama, et natukenegi asjast teadvad inimesed kas naeravad või nutavad. Veel huvitavamad on kommentaarid, kus on näha meerikamaa lollkirjanduse mõju mittemõtlevale seltskonnale. Meerika põllumajandust siinsega võrrelda on sama hea kui teha teadust võrreldes kassi ja kuldkala ellujäämisvõimet vesikeskkonnas.
Selle artikli kohta tuli lihtsalt selline pilt meelde… Võtab hästi kokku seda, mida ma pärast lugemist tunnen…
http://i.imgur.com/3N4fZ.jpg
Tegelikult enne kui oma asjadega edasi tegelen tahan tähelepanu juhtida veel ühele TÕSISELE VEALE mille tegid.
Kristjan Sakk kirjutas nii –> "Matsutan päevast päeva 3 korra asemel 5 korda päevas rasvast tilkuvat erinevat liha." <–
Räägid kui paha on teravili ja kui hea liha. Eiei mul pole midagi liha vastu. Liha on väga hea. Aga seesama LIHA mida sina 5 korda päevas näost sisse matsutad SÖÖB mida? :) :) :) Istu maha ja mõtle. See LIHA sööb SEDASAMA sinu paljukirutud TERAVILJA. Tema matsutab päevas mitu korda seda mahatehtud teravilja sisse. Nii et kokkuvõttes teed seda siis ju ka sina. Kokkuvõttes saad mõjutatud ikkagi ka sina! Nii et vahet pole sööd sa teadlikult seda teraviljatooteid või mitte teadlikult ajades näost sisse liha mis sinu vihatud teraviljadest toitus! :) :) :) :) :) M.O.T.T. Rohkem ei ole siin miskit vaielda, sest väitega et sööd liha tõestasid sa et sa oled endiselt samas ahelast samadest pestitissiidedest ja muust sõltuvuses! :) Nagu eespool keegi juba mainis kui sa tahad puhast ahelat siis:
A. pane omale kohe nöör kaela
B. Mine üksikule saarele elama ja hakka ise kõike kasvatama
NB! Ma üldiselt rohkem ei viitsi selle teema peale oma aega raisata. Minu algne point oli viidata artiklis esinevatele vigadele, lootuses et need vead ära parandatakse. Selle peale aga läks lahti "dzotile viskumine" ja "jehoova tunnistamine". Ma olen happy siin kus ma elan, see kuidas ma elan ja sellega mida ma söön.
Ja erinevalt artikli väitest ei ole mina mitte teraviljatoodetest nagu koogid (ok tõsi mingil määral igatsen taga Eestis toodetud kooke, eriti kohupiima omi, siin kahjuks peale sponge cakede, martsipani kookide ja apple pie midagi muud teha ei osata), küpsised, leib (ok siinkohal igatsen ma saia asemel Eesti Fazeri peenleiba) ja muust sellisest sõltuvuses. Vastupidi ma olen pigem sõltuvuses värskest salatist (s.h. broccolist), nuudlitest (muna mitte teravilja omadest).
No kui nüüd keegi puusse korralikult pani, siis seda tegite küll teie hr Kristjan. :) Kusjuures mulle pakub veidi nalja taaskord see "dzotile viskumine" teie poolt. Et võiksite juba ära otsustada kus pool joont te soovite olla. :) Anyway minu arvamus ma usun on täiesti samaväärne teie arvamusega. Seega ei näe ma põhjust et kui minu nn. arvamus ei lähe kokku sinu või Mark Hymani arvamusega. KUID…
KUID kui silmad ja kõrvad avatud on, siis on selge, et siin pole tegemist lihtlabase arvamusega vaid teada teemaga juba pikemat aega. Üldiselt on selle teemaga siinkohal ikka väga raske puusse panna peale seda kui mõned aastad tagasi ikka väga tõsine meediasõda üle käis nii geneetiliselt muundatud toidu kui teatud pestitsiidide koha pealt. Ning mitmel pool euroopas on geneetiliselt muundatud toit ja teatud pestitsiidid keelatud. Tõsi osaliselt on ka auke sees seal. Näiteks alles hiljaaegu oli tõepoolest teraviljade koha peal auk mis võimaldas igal riigil eraldi otsuseid vastu võtta ses suhtes. Sinu jutu järgi ju siis Eestis on tegelasi kes seda auku mõnuga kasutavad. Siiski tean et saartel ja lõuna pool aeti üsna puhast liint. Nii et ei tasu päris ühe mütsiga lüüa kohe kõiki. Aga üldiselt neid keelde tuleb tänases euroopas lähiajal ainult juurde. Ja ongi juba tohutu vahe sees! Mõelda tasub hoolikalt ka selle üle miks eurooplane kes kolib ameerikasse ja tema toitumis- ja liikumisharjumused ei muutu, siis mingil veidral põhjusel hakkab kaalus juurde võtma. Nii et kui faktid räägivad enda eest, siis millest siin veel rääkida? Ja antud juhul räägivad faktid selle kasuks et üldises plaanis euroopa ja ameerika toidu töötlemine on erinev!
Linkide koha pealt liiguta oma näpukesi ja toksi sisse http://www.google.com ja otsi, nii saad linke tohutus koguses. Aga kui ise ei oska eks tuleb aidata mõne lingiga. Esimesed kaks teevad puust ja punaseks sulle erinevused!
http://www.divinecaroline.com/22175/94738-seven-food-products-banned-europe
http://www.farmfoundation.org/news/articlefiles/360-GKushner.pdf
http://www.treehugger.com/green-food/7-foods-banned-in-europe-still-available-in-the-us.html
http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2010/10/09/jeff-smith-interview-gmo-week.aspx
http://joshealthcorner.blogspot.ie/2011/04/american-kids-vs-european-kids-and-best.html
http://www.sparkpeople.com/mypage_public_journal_individual.asp?blog_id=2897913
http://www.guardian.co.uk/environment/2011/jul/06/europe-gm-crop-bans
Ma hommikukohvi k6rvale sirvisin v2heke seda Hingepeegli lehte. Puhas mamboshambo ja pseudoteadlaste v2idetel v6i nö uurimustel p6hinev mula. T6lked t6lgeteks, aga nt ma tean, et sina , Erik, oled ysna pragmaatiline ja m6tlev inimene, kes suudab terad s6kaldest eraldada, aga mind teeb murelikuks see, et suur osa inimesi usuvadki sinisilmselt seda jura.
http://www.hingepeegel.ee/toitumine/gmo-korvalmojud-kusige-arstilt-kas-vahk-teie-jaoks-oige-lahendus/
Igaks juhuks link kah
No nüüd panite korralikult puusse. Esiteks teie arvamus et midagi tehakse teisiti ei rahulda kedagi. Pane artikke, dokument või muu asjale viitav asi väitele taha. Ni,i kogu point miks teravili kahjulik on ei puuduta nii otseselt toidutööstusi. Kuna sa ei ei tea, et ma töötan vijakuivatis ja puutun kokku teraviljadega igapäevaseslt siis ei tea ka mis probleem on. Vilja seeme allakäik algab juba enne mahakülvamist. Nimetatakse seda puhtimiseks. Peale külvamist tõmmatakse terve kasvuperioodi jooksul korduvalt peale vaheldumisi mürk ja väetis. Kuni sinnamaani kui me väljastame valmis kuivatatud toote on asi juba sisuliselt rikutud ja kahjulik. Nüüd jõuame sinna et kõik igal maal on erinev. Aga vaata kõik pestitsiidid, väetised ja puhtimismürgid tulevad ühtedest ja samadest hiidfirmadest üle maailma. Mõned kiired nimed on Monsanto, Bayer ja BASF. Ja ongi probleemi põhjus käes. Põllumeestel on ettekirjutised toetuse alusel et nad peavad kasutama seda ja toda, ja ostma seemne vastavast kohast kus see on juba tugevalt mürgitatud. Ja see ongi ülemaailmne probleem. Üks artikkel on mul pestitsiidide ajaloost kah. Võiks selle ka läbi lugeda ja saada aru kuidas need asjad välja töötati, ja kelle poolt.
Soovmõtlev tõlge…
Ok another funny thing!
See tüüp on ju puhas ameeriklane. Ja ta kirjutab AMEERIKAST! Tule taevas appi PALUN ärge võrrelge omavahel EESTIT ja AMEERIKAT! See kuidas ameerikas ja eestis toitu toodetakse / töödeldakse erinevad teineteisest nagu öö ja päev! Midagi üks ühele kopeerida ameerika toitlustusest Eestisse on täiesti mõttetu tegevus. Eestis on väga palju sellist mida nad ameerikas oma teravilja ja lihaga teevad endiselt minu teada keelatud.
NB! Ja selle "doktori" jutu järgi peaksid vist itaallased oma pasta ja pizzaga vist peaaegu välja surnud olema või korralikus ülekaalus! Aga taaskord euroopa ja ameerika toitlustus on kaks täiesti erinevat teemat!
vaevalt, et valikuline….:D
valikuline tõlge ?
No kuramus. Vaatan seda originaalartiklit ja tee mis tahad mõnda asja on ikka täiega teisiti tõlgendatud eesti keelses artiklis. Et ok artikli põhimõte on edasi kantud kuid päris mitu kohta jätab sügavalt soovida.
Sealjuures ka see Brokkoli lause. Ei tea kust sina küll suutsid tõlkida kaks sellist lauset nagu –> "Kas keegi on sõltuvuses olnud brokkoli vastu? Vaevalt." <–
Eriti huvitab mind kust tekkis see "Vaevalt" sinna? :)
Artiklis kirjutatakse nii: "No one binges on broccoli, but they binge on cookies or cake."
Millegi "vastu" ei saa sõltuvuses olla. Just sayin'.
Pole hullu eks ma lähen väitlen tolle toreda Doktoriga sellel brokkoli teemal –> "Kas keegi on sõltuvuses olnud brokkoli vastu? Vaevalt." <–
Aga endiselt ei saa ma aru miks on tema esitatud väidet vaja siis nii kärmelt "dzotile viskumisega" kaitsma hakata.
Nonii nüüd jõuame juba põhitõe juurde. Vaata asi on nii, et ma ei ole absoluutselt ise mitte midagi väitnud ja kirjutanud. Ei hakka väiteid kaitsma ega ümber lükkama. Mina tõlkisin selle jutu eelnevalt ilmunud artiklist mille allika link on artikli all olemas. Ja hulgaliselt materjale võid tuua iga kell, kõik oodatud
NB! Ma võin sulle tuua hulgaliselt materjali vastupidise kohta muideks! Internet on täna suur ja lai ja absoluutselt mille jaoks võib täna materjali leida hulgaliselt! Isegi UFOde olemasolu kohta võib materjali leida. Isegi selle kohta võib materjali leida et valitsus on UFO'de poolt üle võetud. See ei tähenda ilmtingimata et see ka tõele kohe vastab, eks ole?! :)
Kristjan kirjutas –> "Esiteks pole vaja välja nokkida mingeid brokkoli või muu asja üksikuid lauseid." <–
Hetk enne seda aga kirjutas nii –> "Kas keegi on sõltuvuses olnud brokkoli vastu? Vaevalt." <–
Tee mis tahad aga see on SULASELGE VÄIDE! Mind absoluutselt ei huvita kas see oli üks lause artikli sees või kaks lauset või kolm. Tegemist on väitega mis ei pea paika. Kui esitad mingi väite siis tuleb end ka kaitsta. Niisama lahmida ja miskit paska väita ja siis pärast mängida et ärge nokkige üksikuid lauseid välja ei ole oma väite kaitsmine! Ära siis topi selliseid väiteid oma artiklisse eks ole?
Ja nüüd offtopic sinu teravilja kohta ja sellest mis see inimesega teeb. Mu elus oli ka periood kus ma agaralt teravilja tooteid tarbisin. Kaal langes. Mu tervis oli korras ja tundsin ennast väga hästi. Perioodil mil teravilja tooteid ei tarbinud, matsutan liha, võtsin ma kaalus juurde 10 kilo . :) Tea kas peaks mingeid järeldusi tegema? Nii et olen oma peal järgi katsetanud ja testinud juba!
Nonii räägin siis veits asja lahti. Esiteks pole vaja välja nokkida mingeid brokkoli või muu asja üksikuid lauseid. Artikkel on sellest mida teravili võib ja ilmselt teebki inimese tervisega. Meie lehel on kirjeldatud ka viis kuidas toituda teraviljavabalt. Ise olen praktiseerinud PALEO toitumist üle 5 kuu nüüdseks ja elusees pole nii hästi ennast tundnud. Võtsin 1,5 kuuga alla 20 kilo mis tundub ulmeline ja ohtlik. Midagi ei juhtunud kõik läks paremaks. Matsutan päevast päeva 3 korra asemel 5 korda päevas rasvast tilkuvat erinevat liha, kõikvõimalikke puu ja juurvilju, pähkleid, mune, nimekiri on lõputu. Ei teinud trenni ja ei lugenud suutäisi ja kaloreid ja kadus ära ravimatu haigus milleks oli kõrgvererõhktõbi. Ma julgen väita ei ei pöördu kunagi enam tagasi vana toitumise juurde. Ja kallid inimesed ma ei saa tulla siia ja kirjutada artiklit et teravili on selline selline ja selline. Ei saa tulla ja öelda teile mida te sööma peate, millest loobuma ja kuidas.Teie olete otsustajad, kuulake oma keha. Ise tuima näoga katsetasin enda peal asjad läbi sest enamasti keegi ei usu.
Katsetage, proovide, tehke ise taustauuringuid. Materjalid on kõik ja kõigile saadaval. Ma siin üritasin lihtsalt juhtida tähelepanu, et on võimalus et asjad polegi nii nagu nendest räägitakse. Ja mis kõige tähtsam tuua materjal inimestele kes ei oska võõrkeeli.
Siit tulebki ülesanne uuele ajastule…..peab välja töötama sellised tabletid,mida süües oleks kõht täis ja tervis korras..ja mõtle kui lihtne see veel oleks,ei mingit pliidi taga koogutamist ega poode mööda kolamist….super!!!!!!
Mis jama te nüüd ajate?
Ja selle brokkoli teksti kohta: –> "Kas keegi on sõltuvuses olnud brokkoli vastu? Vaevalt." <–. Ma tean küll inimesi kes on "sõltuvuses" brokkolist. Juhul kui leiva söömine, piima joomine jne on sõltuvus. Siis jah tean küll hunnikus inimesi kellele anna ainult brokkolit kätte. Mul on näiteks sõltuvus jalopenode, tomatite ja kurkide vastu. Värske salat mmmmmm, anna ainult kätte. Mitu aastat järjekindlalt juba regulaarselt vähemalt ülepäeviti värsket salatit söönud, ikka ei lähe isu ära. Nii et sulaselge sõltuvus. Ja jalopenod mmmmmm võrratud asjad. Paneks neid pea iga toidu sisse.
lisan oma eelmisele kommi veel- löpetasin saiatoodete söömise ligi 4 aastat tagasi. ei söö peale kella18 juba aastakymneid. Ei osta yhtki kommi, kypsist, kooki, ei kasuta valget suhkrut ja valget soola. Ei tarvita alkoholi, tubakat, narkotsi. Kapsas, kaal teeb sisikonnale liiga. Sama sibul ja kyyslauk. Ei joo piima, sest on laktoositalumatus. Palju enam järgi ei jää. Veregrupidieet ei luba syya avokaadot(mida muidu teeksin hea meelega), ei muud liha kui kyylikuliha. Kust seda saab? Ja ei taha ka, liiga armsad tegelased. Sööksin hea meelega muna,aga ei tohi- palju koleteriini ja ikka samas vaimus edasi. Polegi muud kui vesi jääb järele. Oleks ma siis surematu, aga ilmselt selle piiramise töttu suren enne kui tegelikult minu aeg oleks. Nälga!!!
huvitav ja hea materjal
Kaer, hirss, tatar peaksid sobima. Isiklikult võin öelda, et nisu välistamine mõjub küll hästi tervisele. riisi kohta ei oska öelda, söön harva ja siis ka pruuni riisi. Asi pole ju tärklises kui sellises vaid selles, et meie toit rikutakse enne meieni jõudmist mitmesugustel kaalutlustel ja mitmesuguste meetoditega ära. Tuleb püüda süüa võimalikult töötlemata ja looduslikku(puhast ja rikkumata) toitu. Aga see muutub tõesti järjest raskemaks ja see on omamoodi genotsiid.
Leidsin möned vasturääkivused artiklis. Peale selle, mida siis syya? Eriti meie kliimas ja pika talve ajal. Kogu aeg ei saa ju ka porgandit, kapsast, kaali syya. Hommikul kästakse syya putru. Millest siis teha putru.Lihtne on öelda, et ärge sööge, aga paljukest siis järgi jääb. Teab keegi soovitada. Itaallased ja sakslased jumaldavad pastat ja terve aasia sööb riisi. Mölemais on tärklist ja elu läheb edasi. Kas need inimesed, kes ei söö teravilja, on surematud? Ma ei taha maha teha seda artiklit, aga miskit on seal valesti. Ehk keegi leiab yles peale minu.
Kui mina veel väike olin siis nii keemiat toit täis polnud kui praegu.Vanas kodukohas oli tööstus tehti lihakonserve, suitsuvorsti jm.Säilitusainetest polnud lõhnagi kõik käis kuumtöötlemisel ja igaks asjaks oli oma protseduur, mis tagas toote säilivuse ja säilis toidu naturaalsus, mida tänapäeval ei leiagi varsti enam.Puudusid tervist kahjustavad ained toidus!miks lastel tänapäeval nii palju allergijat see on kõik see mida sisse sööme,aga muud ju pole samas võtta ka, peale ökoloogiliste toodete.Aga selles me elame!