8Eesti Hashimotohaigete Liit ja loomine
Mida enam loen materjale selle haiguse kohta, seda enam kinnistub minus mõte, et tuleks luua
Kui liit on loodud, siis saaks selle alt juba kutsuda meile esinema spetsialiste välismaalt, kes räägiks hashimotost ja selle ravist välisriikides. Kui huvitatuid on palju, siis saaks rentida seminariks ruume, leida tõlgi, kes materjali eesti keelde tõlgiks jne. Organiseeritus sellistes ettevõtmistes on oluline eduks. Kas kohalikud endokrinoloogid ka kohale tuleks end harima, on nende enda asi, aga hashimotohaiged saaks ise end harida ja nad teaks, mida järgmine kord oma arstilt küsida ja tahta.
Saksamaal toimub hashimotot põdevate haigete ravi teisiti: proove võetakse iga kuu, jälgitakse T3 ja T4 suhet ja selle alusel reguleeritakse ravimi doosi, mitte ei tehta proovi kord poole aasta või aasta tagant ja T3 ja T4 suhet ei vaadatagi/osata sellega vist midagi peale hakata – nagu see meil on. Kuna hashimotohaigetel on suur D-vitamiini puudujääk, siis seda määratakse neile meeletutes kogustes võrreldes soovitusliku päevanormiga (täpsed numbrid on kindlaks tegemisel). Hashimotolased, mõelge selle üle, milline D-vitamiini defitsiit teie organismis võib kisendada! Minge perearstile ja laske uurida, kuidas teil D-vitamiiniga lood on (ühe sõbra perearsti sõnul on eestlastel niigi organismis suur D-vitamiini puudus, meie D-vitamiini näidud on alla igasugust minimaalset piiri). Uisapäisa ei ole mõistlik midagi sisse kugistama hakata, ikka tasa ja targu ja enne uurides, kas ja palju on vaja.
Juttu – seda jätkub kauemaks. Materjal tuleb kokku kolmest keelest, paljudelt lehtedelt, hetkel on musta materjali poolsada lehekülge tõlkimiseks ja veel paarkümmend artiklit läbi töötamiseks, palju on psühholoogilist külge käsitletud ja veel enam toitumist.
|
|







































