Minu hashimoto lugu

Läksin teise linna gastroenteroloogi vastuvõtule. Ilma mingeidki proove ja uuringuid tegemata hakkas ta kui lauluraamatust ette lugema mul olevaid sümptome. Ja luges ette:

• ma ei tohi süüa kiudainerikkaid ega täisteratooteid, ma ei tohi vaadata ei müslide ega teraviljade poole
• värskete asjadega pean olema ettevaatlik – nagu ka puu-ja juurviljadega
• liha võin süüa igasugust ja igasusel moel valmistatult.

Noh, kõike seda teadsin selleks päevaks isegi, katse- eksituse meetodil olin jõudnud  samade teadmisteni. Jääbki nüüd nii? Ravi paraku välja ei pakutud…

Läks veel mõni aasta… ja ma läksin kõrvakliinikusse kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule, et ta vaataks mu uuesti läbi, kas siis tõesti mu hingamisteedes pole midagi, mis seda lõputut limavoolu tekitab. Meditsiiniliselt kõik korras… Pidin ahastusest juba nutma hakkama… kui arst äkki ütles, et aga teate, minge Biokliinikusse ja tehke toidutalumatuse test, äkki piimatooted tekitavad seda lima.

Biokliinik

Läksingi. Toidutalumatuse- ja bioresonantstest koos probiootikumidega mis määrati, läks kõik kokku maksma pool mu kuupalka (Haigekassa ei toeta), aga  dr. Natalia Trofimova luges 10 minuti jooksul ette kõik mu elu olulised diagnoosid mis mulle eri valdkondade eriarstid viimase 25 aasta jooksul on pannud – tänu sellele, et ma ei jätnud jonni ja käisin arstilt arstile, et selgust saada… ja see arst ju teadis, et ma tulin nina-kõrva-kurguarsti juurest – aga vaid üks diagnoos, mis välja tuli, oli seotud tema erialaga … enamus olid hoopis muust vallast – ja ometi tegi ta need kõik kindlaks.

Mulle määrati eridieet, milles oli keelatud asju nii palju, et ma tahtsin karjatada, et kas nüüd koosneb mu menüü vaid õhust, veest ja armastusest?