Viljad, mis peletavad haigusi

Ühed suvised lemmikud, kui nad ainult ussikestele ka nii väga ei maitseks… Nagu maasikate juures juba märkisime, on ka vaarikad ellaaghapperikkad marjad, mis kaitseb mitokondreid ja rakke vabade radikaalide kahjustuse eest. Vaarikad on suurepärased antioksüdantide allikad. Erinevad uuringud on näidanud, et vaarikad aitavad takistada emakakaela-, söögitoru- ja käärsoolevähi rakkude paljunemist. Sisaldavad seedimist soodustavaid kiudaineid ja aitavad reguleerida veresuhkru taset, mis teeb vaarikatest suurepärase lisaallika diabeetikute menüüle. Palju laineid löönud vaarika ketoonid pole midagi muud, kui taimsed ühendid, mis annavad marjale talle iseloomuliku aroomi ja maitse. Teaduslikult on tõestatud, et vaarika ketoon toimib tõesti rasva põletavalt ja on kehakaalu reguleerimisel isegi efektiivsem kui cayenne’i piprast pärit kapsaitsiin.

Kes veel ei teadnud, siis vaarikalehe tee on suurepärane rasedause ajal kui ka hormonaalprobleemide korral. Aitab reguleerida tsüklit ja leevendab tugevaid verejookse. Seevastu vaarikavarre tee on suurepärane sünnituseks ettevalmistamisel. Aitab lõdvestada emakakaela, pehmendab tuhusid ning peale sünnitust aitab kiirendada emaka kokkutõmbeid. Minul viimase lapse raseduse ajal sai ühel hetkel kandmisest villand ning otsustasin ette võtta vaarikavarre tee joomise. Hommikul alustasin 2 l varrikavarre tee joomist ning õhtul hakkasid tuhud ja tund hiljem oli laps käes. Kerge ja kiire sünnitus. Paraku ei ole see 100% toimiv asi kõigile, aga halba ei tee ja tõesti valmistab keha kergemaks sünnituseks ette.

 Kirsid

Suvised mõnusad hõrgutised, väikesed, vallatud ja mahlased kirsid sisaldavad ohtralt võimsat antotsüaniini nimelist antioksüdanti, mis aitab muuta keha aluseliseks ja pärssida vabu radikaale. Lisaks alandavad kirsid ka edukalt kusihappesoolade taset kehas, vähendavad südame-veresoonkonnahaiguste ilminguid ning artriidist ja podagrast tingitud ebameeldivaid valusid. Kirsse tasub süüa värskena, sest kuumtöötluse käigus hävineb neis kasulik C-vitamiin. Lisaboonuseks on kirsikivides veel B17- vitamiin, nagu ka teistes luuviljalistes. Olen olnud lapsest peale selline “kergelt mässumeelne”, mistõttu olen alati söönud luuviljaliste seemneid, mulle on alati meeldinud nende kergelt mõrkjas ja suud tuimestav maitse. Ei olnud mul kunagi aimu, et luuviljaliste seemned sisaldavad B17-vitamiini, pigem tehti lapsepõlves selgeks, et neid süüa ei tohi, sest sisaldavad sinihapet ja tsüaniidi. Ega  ma neid nüüd massiliselt ka söönud, aga 10 kivi korraga tuli ikka. Seda kõike teen ma tänini.