Ehk kuidas muuta maailma paremaks paigaks kõigile inimestele.
[pull_quote_center]On aeg asetada süüdistused kõrgete kütusehindade eest sinna, kuhu nad kuuluvad – progressi puudumisse energiatehnoloogias. [/pull_quote_center]
— Michael Mandel, Juhtiv majandusteadlane, Business Week. August 2, 2004
Inimesed on sadu aastaid katsetanud erinevaid tehnoloogiaid, et saada vaba energia tootmiseks vajalikud vahendid. See tee on olnud eesrindlikele teadlastele käänuline, ohtlik ja isegi eluohtlik, sest kui saadi teada, et see energialiik on nii odav ja seda on lihtne toota, siis tekkis maailma valitsevatel rikkamatel klannidel mure, kuidas seda kõigile head võimalust ära hoida.
Pimedad energiaarendajad?
Eesti lehtedes valgustavad meie energeetikagurud meid perspektiiviga, et elektri hind kahekordistub kümne aasta jooksul ja meil tuleb sellega leppida. Nemad on oma arengus jäänud vast 20. sajandi keskpaika, kus peale maapõuest energia ammutamise muud võimalust ei nähtud. Justkui oleks silmaklapid peas – ei näe ega kuule, mis toimub maailmas. No kuidas siis ei näe?! Päikeseenergiat annaks ju meilgi heal tahtmisel ära kasutada – suvel meil ju samasugune kliima kui Moldaavias või Lõuna-Prantsusmaal või Iirimaal, kus ka palmid kohati kasvavad. Kas keegi tooks ära argumendid, miks ei saaks meil päikeseenergiat kasutada?
Aga kes keelab, võiks ju küsida: igaüks võiks osta need elemendid ja patareid ja asuda tarbima lõpmatust allikast. Kallis?! Kuulge – kui te igas kuus maksate loodust kurnava tehnoloogia abil toodetud elektri eest tuhandeid kroone ja ei näe, kuhu see läheb; kui mingit arengut ei ole näha, peale uute kavalate pakettide tekkimise – kas see on siis normaalne?! Pealegi, kas elektri hind peaks tõesti kerkima aastast aastasse? Miks ei ole meil lahendust???
Teisalt jälle on päikesepaneelid kohati väga kallid ja nende äratasumine küsitava väärtusega. Samas jälle on olemas parabool moodulid, milles asetsevad päikest vastu võtvad peeglid, mis suunavad selle keskpunkti, kust see siis edasi ümber kujundatakse – ja sellistel paraboolantennil on tohutult suurem võimsus kui tavalistel päikesepaneelidel. Päikest saab ära kasutada ka vee soojendamise kaudu, see on kõige lihtsam viis selleks.
Kuid on olemas terve rida muid energialahendusi, milledest paljud mitte kui midagi ei tea.
Eesti oleks justkui teisel planeedil
Kas tõesti meie energitootjad ei tea midagi taolisest asjast, nagu hiilgav energia? Nikola Tesla suurendav ülekandja, T. Henry Moray hiilgava energia seadeldis, Edwin Gray EMA mootor ja Paul Baumanni Testatika masin töötavad kõik hiilgava energia abil. Samal põhimõttel töötavad ka De Palma ja Paramahamsa Tewari masinad, millised ammutavad energiat vaakumist.
Seda looduslikku energiat saab koguda loodusest (keskkonnast) või ekstrahheerida tavaelektrist “fraktsioneerimise” abil. Ekslikult kutsutakse teda “staatiliseks” elektriks. Hiilgav Energia võib teha samu imesid, mida teeb tavaline elekter, kuid vähem kui 1%-se maksumusega.
Ta ei käitu täpselt nii, nagu elekter, siiski on see teadlaskonnale tekitanud valearusaama temast. Šveitsis olev Methernitha Kommuun kasutab 5 või 6 taolist kütuseta isetoimivat töötavat mudelit, mis ammutavad seda energiat ümbritsevast keskkonnast. Methernita kommuun on kristlikel põhimõtetel toimiv isemajandav mikroühiskond, mis on Šveitsis laialdast tunnustust leidnud.
USA teadlased eesotsas Tom Beardeniga leiutasid püsimagnetgeneraatori, mis kasutab 6 watti elektrit ja toodab 96 watti elektrit, ilma ühegi
Jean-Louis Naudin dubleeris selle seadme Prantsusmaal. Beardeni generaator annab üle 500% kasumit, uskumatu, aga tõsi. Selle seadeldise võiksite paigaldada oma garaaži nurka ja ta ei tee isegi häält, ega hammusta kui liiga lähedale minna, sest teda saab asetada kaitsva karbi sisse.
Veel on olemas kaks klassi masinaid, milles pöörleb üks silinder teise sees, kusjuures nende vahel on 8 tolli jagu vaba ruumi, mis on täidetud kas vee või õliga. Pöörlemisel kuumenebki too töövedelik üles ja toodab kuumust. Kas tõesti peab olema juhm, et mitte sellest lihtsast põhimõttest aru saada?
Meil räägitakse kahekümne viie aasta tagust muinasjuttu vesiniku võimatust lõhustamisest tavameetoditega
Vett saab aga elektri abil lahutada vesinikuks ja hapnikuks. Tavakeemia väidab, et see protsess vajab rohkem energiat kui on võimalik gaaside kombineerimise abil saada. See on tõsi vaid kõige halvema stsenaariumi puhul. Siinkohal toob Peter Lindemann järgmise näite selle võimalikkusest, öeldes, et on piisav kui lüüa vett tema enda molekulaarse resoneeruva sagedusega, kasutades Stanley Meyersi (USA) ja hiljuti Xogen Power Inc. poolt välja arendatud süsteeme, mis lõhustavad vesiniku ja hapniku gaasideks väga väikese elektriimpulsi mõjul.
Veelgi enam: kasutades erinevaid elektrolüüte, võib protsessi efektiivsust muuta drastiliselt. On samuti teada, et mõningad geomeetrilised struktuurid ja pinnatekstuurid töötavad paremini kui teised. Tulemuseks on piiramatu kogus vesinikkütust, mis paneks mootorid tööle (nagu teie autos) vee hinnaga. Sellest variandist ei julgeks keegi meil undki näha, aga kui õige prooviks!.
Ja sellega võrreldes veelgi hämmastavam on fakt, et eriline metallisulam, mis patenteeriti USAs Freedmani poolt 1957-l aastal, lõhustab vee spontaanselt vesinikuks ja hapnikuks, ilma igasuguse välise elektriimpulsita ja ilma metallis mingisuguseid keemilisi muutusi põhjustamata. See tähendab, et taoline metallisulam võib veest igavesti tasuta vesinikku toota – miks siis viriseda mageda vee vähesuse pärast. Pigem oleks vaja mõistlikult asuda merevee varude kallale, jättes magevee rahule. Samas oleks ju alati võimalik kasutada ära vihmavett, mida taevast alla sajab vahel rohkem vahel vähem.
Implosiivne mootor – uus sõna tehnoloogias!
Kõik põhilised tööstuslikud mootorid kasutavad soojuse vabastamist, põhjustamaks paisumist ja survet, et produtseerida mootori tööd – nii nagu teie automootorgi seda teeb. Loodus ise kasutab aga vastupidist, mahajahtumise ja sisseimemise (kokkutõmbumise) protsessi, vaakumit, et saada tulemuseks töötav süsteem, nagu tornaado.
Viktor Schauberger (Austriast) oli esimene, kes ehitas sisseimemise mootorite mudelid 1930-1940-l aastatel. Sellest ajast alates on publitseeritud Schaubergeri töö põhjal artikleid Callum Coats’i raamatus “Elavad energiad” ja sellest tulenevalt on suur hulk uurijaid ehitanud sisseimeva turbiiniga mootorite mudeleid.
Need on kütuseta mootorid, mis teevad vaakumist saadud energiaga mehhaanilist tööd. On olemas ka palju lihtsamaid leiutisi, mis kasutavad pöörisekujulist liikumist, et ammutada gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu kombinatsiooni, et tekitada vedelike abil katkematut liikumist.
Külm aatomi tuuma lõhustumine
1989 aasta märtsis kuulutasid kaks keemikut Utah ülikoolist, et neil õnnestus läbi viia aatomi lõhustumise reaktsioon lihtsa lauapealse seadme abil. Väited “summutati” kuue kuuga ja avalikkus kaotas huvi. Siiski, külm lõhustumine on väga reaalne asi. Mitte ainult kuumenemist ei täheldatud korduvalt, vaid ka madala energiaga aatomi elemendi transmuteerumist, millega kaasnes tosina jagu erinevaid reaktsioone. Selle tehnoloogia abil on kahtlemata võimalik toota odavat energiat ja tekitada suurt hulka teisi tähtsaid tööstuslikke protsesse.
Peter Lindemann ütleb, et on veel tosinaid teisi süsteeme, mida ta ei maininud, paljud neist on elujõulised ja hästi katsetatud, nagu ma eelpool kirjeldasin. Kuid see lühike nimekiri on piisav, toomaks välja asja mõtet, et vaba energia tehnoloogia on siin, ta on olemas, praegu. Ta kingib maailmale saastevaba energiakülluse, kõigile ja kõikjal. Juba praegu on võimalik lõpetada “kasvuhoone gaaside” tootmine ja panna seisma kõik tuumaelektrijaamad.
Me oskame juba praegu magestada piiramatuid koguseid merevett vastuvõetava hinnaga ja võime tuua magedat ja värsket vett isegi kõige kaugemal kolkas elavate inimesteni. Transpordi ja tootmise kulud langeksid kõigil juhtudel dramaatiliselt. Toitu saaks isegi kasvatada köetavates kasvuhoonetes, kõikjal. Kõiki neid imelisi kasulikke faktoreid, mis võivad muuta elu meie planeedil palju kergemaks ja paremaks igaühele, on lükatud edasi aastakümneid. Miks? Kellele on kasulik taoline edasilükkamine?
Teadusel on piirid aga arengul mitte!?
Käesolev infoajastu on avanud uksed kõigile, kel vähegi pea otsas ja kes ei taha enam vanal viisil planeeti reostades ja kurnates elektrienergiat toota ja tarbida.
Novaatorlikud teadlased, kes käivad Nikola Tesla ja Albert Einsteini jälgedes, on ehitanud katselisi vaba energia tootmise aparaate ja samuti avastanud, et mõned vanad füüsika seadused enam ei tööta – nad lihtsalt on oma aja ära elanud, sest neis puudub kogu tõde. Et aga paljud neist masinaist saaksid töötada, on vaja teaduses suurt läbimurret, teadvustamist, et mõned vanadest füüsikaseadustest enam ei tööta. Kuidas nad sellega küll lepiksid?
Asja sellise poolega on tegelenud India tuumaprogrammi pikaajaline juht, insener Paramahamsa Tewari, kes on kirjutanud selle uurimustöö kokkuvõtteks ka raamatu, pealkirja all “Vaimsed alused”. Siin on mõeldud Universumi toimimise vaimseid aluseid. Olles pärit Indiast, maalt, mille ajalugu ja mõttemaailma alused ulatuvad kümnete tuhandete (et mitte öelda sadade tuhandete) aastate tagusesse maailma, kust meieni on jõudnud ka iidsete Veedade ülestähendused, on Tewari võimeline sukelduma Veedade filosoofia abil Universumi läbiuurimata aladele, otsimaks vastust küsimustele, millele teadlased seni vastust leidnud ei ole.
India asub maailma edumeelsemate maade etteotsa
Riigi tuumaprogrammi juhi ja Kaiga aatomielektrijaama projektijuhina avastas Paramahamsa Tewari Kosmose Energia Generaatori, mis toodab tühjusest elektrienergiat. Tewari on ka jõudnud kosmose uurimises täiesti uute teaduslike tõdemusteni, mida mõistes saame mõista ka kogu Universumit.
Siinkohal avaldame lühikese kokkuvõtte Tewari enda uurimustööst, kus ta ütleb:
“Terve seeria katseid sai tehtud tolle unikaalse kosmose energia genereerimisega ja tulemusena tootis Kosmose Energia Generaator (SPG) enam kui 250% elektrienergiat võrreldes sisseantava impulsiga. Samuti näitavad teiste mudelitega teostatud korralikud katsete tulemused, et väljatuleva voolu kõrge efektiivsus kiloamprites on võimalik.
Kokkuvõte:
Umbes 100 kW suuruste kosmose energia generaatorite ehitamine lähitulevikus tavatehnoloogia meetoditega peaks olema võimalik.
Lisaks energiatootmise uue tehnoloogia avastamisele toob kosmose energia tootmise fenomen kaasa uued põhjapanevad vaatenurgad teadusse ja filosoofiasse, mis tähendavad järgmist (Tewari kokkuvõte):
- Universaalse energia fundamentaalne seisund on igavesti latentne universumi dünaamilises ruumis.
- Kosmiline mateeria luuakse kosmose energiast korduvates loomise ja kokkutõmbumise tsüklites.
- Ilmaruum ei ole tühi laialiulatuv piirkond, vaid pigem kõige fundamentaalseim üksus, mis üksinda annab tegelikkuse kosmilisele maailmale.
Piltidel: vasakul Tobby Grotz (USA) ja Paramahamsa Tewari (India) koos Tewari kosmoseenergia generaatoriga (allikas: internet)
Praegune tööstuskultuur nõuab pidevalt elektrienergia tootmise kasvu. Kuna aga soojus-, vee- ja tuumaenergia piiratud varud ei või kesta sajandeid, on tekkinud eluline vajadus leida energia allikas, mis oleks sõltumatu kõigist materiaalsetest allikatest, et praeguste tuntud tehnoloogiate toodetud reguleeritud energiakogust täiendaks suurel määral see igavene allikas.
Tehnoloogiline läbimurre, mis võimaldab energia tootmist otse kosmosest, on oma lätetel. Loodus on aga alati saavutanud kosmilisest energiast Universumi mateeria tootmist.
M. T. Keshe plasmageneraatori itaalia versioon (foto: keshefoundation.org foorumist)
Ja mis kõige huvitavam, keegi neist unikaalsete leiutiste avastajatest ei püüagi oma aparatuuri salastada või peita – nad jagavad selle asemel hoopis avalikkusele kõikjal oma tööde jooniseid ja täpseid kirjeldusi tööpõhimõtetest, et keegi kusagil ei saaks neid salastada ja hoida kinni vaba energia arengut puhtalt kasuahnuse huvides.
Soovitan kõigil teilgi neid materjale lugeda ja edasi anda ja püüda leida võimalus neid ka ise valmis ehitada. Katsetage ja varsti näete, kuidas maailm avardub ja elu muutub sõltumatuks tänu vabale energiale. See on kingitus Loojalt kõigile, sest energiast koosneb meie Universum ja kellelgi pole õigust seda omandada.
Kes otsib, see leiab… on vana tõde.
