Kuuled kindlasti pidevalt: “See ei ole dieet, see on elustiil ja trenn on osa elust!”
Tundub, et iga terviseguru on mingisugusel dieedil või treeningkaval ja seletab, et just see töötab. Kahjuks on nii, et kui te ennast registreerite nende lehtedele või programmi, siis ainus, mida te teete, on see, et piirate oma söömist ja teete trenni vastavalt juhendile.
Kuigi enamuse oma “võitlusest” panedki sa just neile muutustele, siis sellest ei piisa. Dieet ja trenn on lihtsalt vitaalsed komponendid elustiilis. Kui sa teed lõplikud muudatused oma dieedis ja trennis, ilma teiste eluks vajalike asjadeta, müüd ennast väga lühikest aega.
Seetõttu usungi, et eluliselt tähtis on fokusseerida ka teistele asjadele. Olen veendunud, et hea tervis, pikk eluiga, õnn ja kaalu haldamine on rohkemat, kui ainult dieet ja trenn.
Et alustada, pead tähelepanu pöörama just neile kolmele tähele UPS-le.
Uni
Uni on aeg taastumiseks. See on aeg, mil keha ennast parandab. Ja suur võimalus on, et sa ei saa seda piisavalt.
Või saad? Kui tihti võid sa öelda, et said “öösel suurepäraselt magada?” Kas sa ärkad regulaarselt täiesti värskena ja oled valmis päevale erksalt ja rõõmsalt vastu astuma?
Kui sa oled nagu enamus inimesi, siis sa ei saa piisavalt ja regulaarselt magada. Sa vajutad tihti äratuskella “kordus” nupule. Koperdad vaevu kohvimasinani, et oma hommikukohv valmis saada ja tukud seda oodates ja kõigele lisaks haigutad tööl. Istud hilja õhtul üleval, vaatad telekat või võtad oma sülearvuti voodisse kaasa.
See ei ole mitte alati nii olnud. Miljoneid aastaid tagasi kuni umbes 120 aastat tagasi, nautisid inimesed üle maailma taastavat ja kosutavat regulaarset und. Kui päike loojus, nad kas läksid magama või hakkasid ennast magama seadma. Toimingud tuli lõpetada, sest küünlavalgus ja tuli oli liiga kallis, et seda igaõhtuselt kulutada. Seega öine aeg tähendas uneaega.
Meie geenid on loodud rikkaliku une jaoks. Meie geenid ei ole harjunud kunstliku valgusega ja televisiooni ja internetiga, mis hoiavad meid kaua üleval ja segavad looduslikku vajadust kosutavale unele.
Kui me ei saa piisavalt magada või magame halvasti, siis hakkavad juhtuma halvad asjad:
- Meie insuliini tundlikkus väheneb, mis omakorda vähendab meie võimet taluda süsivesikuid ja põletada rasvu ning see raskendab kaalust alla võtmist.
- Tõuseb risk jääda depressiooni.
- Normaalsed eritishormoonid nagu testosteroon (mis on oluline üldise tervise jaoks) ja kasvuhormoon (põletab rasvu ja soodustab rakkude taastamist), mis tavaliselt toimetavad siis, kui me magame. Nende tegutsemine katkeb.
- See omakorda tõstab vererõhku ja suurendab riski haigestuda südameveresoonkonna haigustesse, diabeeti ja rasvuda.
Teisest küljest kui me saame piisavalt und, siis juhtuvad jällegi head asjad:
- Rasv hakkab sulama, tõuseb süsivesikute taluvus.
- Paraneb treeningute jõudlus. Kiirus, tugevus, taastumine ja reageerimine suurenevad.
- Sinu immuunsüsteem teeb parimat tööd just siis, kui sa magad. Magades parandad oma vastupidavust viirustele ja põletikele.
- Sinu aju töötab paremini. Mälu ja võimed probleemide lahendamiseks paranevad.
Need on ainult mõned näited.
Nagu sa näed, siis magamine on kõike muud, kui ajaraisk. See on tegelikult väga vajalik. Seega peaksid sa saama piisavalt (enamike inimeste puhul vähemalt kaheksa tundi) kosutavat und.
Nüüd kõige vasturääkivam vajadus üldse.
Päike/päikesevalgus
Aastaid on meile öeldud, et hoiduge iga hinna eest päikesest. Olge sees või varjus. Tõmmake päikesevarjud akendele ette ja muutuge vahemikus hommikul kella 10-st õhtu kella 16-ni “vampiirideks”. Kasutage kõige kõrgema UV-kaitsega päikeseblokki, mida raha eest osta on võimalik (mis pahatihti sisaldavad tervisele väga ohtlikke aineid). Kuna võime surra nahavähki, kui näitame päikesele liigselt paljast nahka neile hirmsatele UV-kiirtele.
Nii – kas sellel on üldse mingit mõtet?
Kuidas said meie esivanemad üldse hakkama ilma päikesekreemideta? Mida nad tegid ilma kontorite ja kardinatega ja töökohtadeta, mis hoidsid neid terve päeva päikese eest kaitstuna siseruumides?
See on ju tobe. Me oleme arenenud just välitingimustes. Ole päikese käes ja seda regulaarselt – see oli ja on oluline osa elust. Et tagada optimaalset tervist, peamegi viibima igapäevaselt päikese käes, selleks on vaja minimaalset doosi päikesevalgust.
Kuidas see toimib?
Teate seda UVB- kiirgust (see eriti “õel”), mida päike meile saadab)? Päike suhtleb läbi naha kolesterooliga ja seeläbi toodab ta midagi, mida nimetatakse D-vitamiiniks. D-vitamiin ei ole tegelikult vitamiin, see reageerib meie kehas rohkem nagu hormoon, mis mõjutab tervet hulka erinevaid organeid, kudesid ja funktsioone. (Käies viimasel arstlikul kontrollil, nentis minu perearst, et viimastel aastatel on just põhjamaa inimestel ja eriti Eestis inimeste D-vitamiini tase drastiliselt langenud kordi alla eluks tervisliku miinimumi).
Mida D-vitamiin siis tegelikult teeb?
- See on hädavajalik luustiku mineralisatsiooniks. Ilma D-vitamiinita ei saa su keha teha praktiliselt midagi. D-vitamiin ei olegi tegelikul nagu vitamiin. See on pigem hormoon, mis mõjutab tervet gruppi organeid, kudesid ja funktsioone.
- See parandab insuliini tundlikkust ja suurendab rasvade põletamist.
- See on vajalik testosterooni tootmiseks.
- Hoiab ära hammaste lagunemise.
- Meie immuunsüsteem vajab toimimiseks D-vitamiini.
- Vähendab süsteemseid põletikke.
- Mängib olulist rolli mitmete vähi (kui isegi mitte kõikide vähitüüpide) kaitsel.
Ja kõigeks selleks ei ole sul vaja midagi muud, kui veidikene päikest.
Seega inimesed, võtke riided seljast ja paljastage oma keha päikesele. Esmalt tee seda mõõdukalt, kuna me ei ole elanud välistingimustes ja me ei ole valmis pikaks päikesevõtuks. Lõpuks suurenda igapäevast päikese käes viibitud aega mõne minuti kaupa, kuni oled valmis igapäevaselt 30 minutit korraga päikese käes viibima.
Ja päikesekaitsekreem ei lase D-vitamiinil luua, seega kasuta neid mõõdukalt või, mis veel parem, ära kasuta üldse. Kui sa tunned, et pead ikkagi päikesekaitsekreeme kasutama, siis pane see peale alles siis, kui oled juba päikest saanud 20-30 minutit.
Kui sa ei leia aega, et viibida igapäevaselt piisavalt päikese käes või sa elad kuskil, kui päikest on vähe, siis võta mõned D3 vitamiinid. See on peaaegu samahea kui viibida igapäevaselt otsese päikese käes ja on igal juhul 100 korda parem, kui mitte saada mingisugust D-vitamiini.
Stress
Nüüd siis “S” – kuidas jääb stressiga?
Ahh, mis stress. Sa võid ju öelda, et me oleme loodud nii, et talume teatud tüüpi stressi. Pealegi oleme ju kõik kogenud seda südant kloppima ajavat tunnet, mil aeg tundub peatuvat, adrenaliin tõuseb lakke ja sa teed oma manöövri. Kakskümmend tuhat aastat tagasi võrdus see sama moment silmast silma kohtumisega puuma või rivaalitseva suguharu kaaslasega. Või siis puu otsa ronides, murdus jalgealune oks, kui olid mune kogumas või mett varumas. Igaljuhul meie stressitaluvus süsteem on loodud taluma harva, ägedat stressisituatsiooni.
Tänapäeval? Stress on sellistes olukorras, kui sõidad hommikul autoga tööle. Stress tabab taas, kui abikaasaga tülitsed arvete pärast või oled juba kümnendat nädalat järjest tööl ületunde teinud.
Stress on viimasel ajal kaasaegses maailmas muutunud krooniliseks, mitte enam nii harvaesinevaks. See on pigem üks jätkuv protsess, mitte harvaesinev.
Kuid meie stressitaluvus süsteem on ikka seesama “kiviaegne”, mis on loodud taluma harvaesinevat ekstreemset stressi, mitte kroonilist stressi. Meie neerupealiste süsteemile on liiklusummikus istumine samasugune stress, kui seista silmitsi mõõkhambulise tiigriga. Mõlemal juhul saame oma kehalt sama vastuse: adrenaliinitulva, südame kloppimise, higised pihud, kõrgendatud meeled, kus me tajume kõike häirivat enda ümber.
Elu ja surma olukorras, mis kestab ca´ paar minutit, on stress abiks. See sõna otseses mõttes päästab sinu elu. Aga kroonilise stressi puhul, mis kestab tunde või veel kauem, mõjub laastavalt.
Kahjuks seda tüüpi stressi ei ole võimalik mitte alati ära hoida, aga seda on võimalik kontrollida. Vältides ilmselgeid stressiallikaid, süües tervislikult (st. liha, kala, linnuliha, mune, juurvilju, puuvilju, pähkleid/seemneid). Lisaks saad piisavalt magada ja liigud piisavalt värskes õhus. Stressi on võimalik vältida, temaga toime tulla ja lüüa 15 lihtsal viisil. – uus link
Seega dieet ja trenn ei ole mitte kõik.
Sa ei saa ennast läbi süüa magamatuna. Samuti ei saa sa ennast eales treenida, kui sul on päikesepaiste puudulikkus. Ja kui sa kavatsed ennast süüa ja treenida läbi stressi, siis lisad sa endale lihtsalt veel ühe probleemi.
Need “teised asjad”, mida reeglina enamus inimesi valikuna võtavad, ei ole tegelikult üldse valikute nimekirjas. Need on eluks vajalikud, need on hindamatud ja neid ei tohi unustada ega ignoreerida. Magamata, stressi taludes ja päikeseta ei ole sa kunagi piisavalt terve.
Kui sa soovid tervet eluviisi ja – stiili, siis pead sa vaatama kaugemale, kui seda on dieet ja trenn.
Kasutatud materjalid:
