2Areng saab alguse proovimisest
Tihti on nii, et kui alustame mõne uue asjaga, siis sageli tahame tunda, et oleme selleks igati valmis. Vahel võib tunduda, et enne esimese sammu tegemist oleks vaja rohkem teadmisi, enesekindlust või kogemusi. Nii jäämegi vahel ootama seda õiget hetke, mil kõik tundub paigas olevat. Paradoks on aga see, et seda õiget hetke ei pruugi kunagi tulla.
Enne, kui alustame millegi uue õppimisega, on täiesti loomulik, et alguses me veel ei tea ega oska. Esimene katse võib olla äärmiselt konarlik ja tulemus oodatust kehvem. Mõnikord tuleb proovida mitu korda, enne kui hakkad aru saama, mis toimub ja mida võiks teha teisiti. Meeles tuleb pidada seda, et ebaõnnestunud katse ei tähenda, et sa poleks selleks piisavalt hea. See lihtsalt näitab, et oled alles oma arengu tee alguses. Arengule avatud inimene ei eelda endalt, et tal peavad kõik vastused juba olemas olema. Ta lubab endal öelda: „Ma veel ei tea/oska seda, aga ma saan õppida.“
Selline suhtumine jätab ruumi uudishimule, katsetamisele ja arengule. Eksimusest saab siis läbikukkumise asemel võimalus märgata, mis ei töötanud ja mida võiks järgmisel korral teisiti teha.
Me näeme tulemust, mitte teekonda
Mõnda inimest vaadates võib tunduda, et ta on erakordselt andekas või enesekindel. Tema tegemisi vaadates võib jääda mulje, et kõik tuleb talle kuidagi iseenesest. Ta tegutseb enesekindlalt, valdab vabalt oma ala ning jätab mulje nagu oleks alati kõiges nii osav olnud. Aga tavaliselt näeme ainult seda osa, kuhu ta on tänaseks jõudnud. Harva näeme kõiki neid hetki, mis on sellele edule eelnenud.
Me ei näe neid ebaõnnestunud katseid, uuesti alustamisi ega lugematuid tunde, mida ta on kulutanud oma meisterlikkuse saavutamisele. Samuti ei tea me seda, kui sageli on ta endas kahelnud, kaotanud motivatsiooni või mõtles loobumisele. Kui näeme ainult suurepärast lõpptulemust, on lihtne mitte märgata sellele eelnenud järjepidevat tööd.
Oskused ja enesekindlus kujunevad enamasti välja just läbi eelnevate sammude. Iga katse annab uue kogemuse ja iga eksimus õpetab midagi ning harjutades muutub see, mis kunagi tundus keeruline ja raske, järjest lihtsamaks ja loomulikumaks.
See, mis paistab kõrvaltvaatajale loomuliku andena, on sageli välja kujunenud terve rea erinevate katse-eksitusmeetodite, harjutamiste ja järjekindluse tulemusena.
