Vitamiinipomm spirulina

0
19700

Mõtle, mis võiks olla see üks asi, mis teeb kõike seda: on suuteline turgutama sinu tervet organismi,  varustab sind enamuse eluks vajalike valkudega, ennetab allergiaid, tugevdab veel immuunsüsteemi, aitab ennetada kõrget vererõhku ja kolesteroolitaseme tõusu ning viimaks, mis pole tähtsuset –  kaitseb sind vähi eest?

Spirulina
Spirulina

See asi ei ole midagi sünteetilist ega loodud keemikute ning farmaatsiatööstuse poolt, selle on inimkonnale kinkinud Emake Loodus ning see suurepärane toiduaine on tsüanobakterite perekonda kuuluv sini-rohevetikas spirulina. Paraku on nii, et see konkreetne vetikas ei kasva mitte igal pool, vaid ainult soojades mageveekogudes. Lisaks on spirulinat saada mitmes erinevas vormis, vastavalt inimese manustamise soovile. On saadaval nii pulbri, tableti kui ka helveste kujul ning spirulinat võivad tarvitada nii inimesed kui ka loomad.

Looduslikult võib spirulinat leida eelkõige troopiliste ja subtroopiliste piirkondade järvedest, kus on vees kõrge pH-tase ja rohkelt bikarbonaate ning karbonaate. Paraku suur hulk turul olevast spirulinast on siiski tööstuslikult toodetud kas USA-s, Indias, Taiwanis, Tais, Hiinas või mujal maailmas. Tänapäeval kasutatakse spirulinat väga laialdaselt üle maailma ja spirulinat peetakse üheks võimalikuks toiduallikaks maailma näljahäda probleemi lahendamiseks. Seda just tänu spirulina äärmiselt vastupidava organismi tõttu, kuna kasvab väga erinevate temperatuuride juures ja ei vaja erilist hoolt.

Ajalooliselt kasutasid spirulinat juba asteegid ning teised Kesk-Ameerika rahvad kuni 16. sajandini, kogudes seda Mehhikos asuvast Texcoco järvest. Esimene suuremahuline spirulina tootmine sai alguse juba 1970-ndatel Lõuna-Ameerikas. Spirulina on traditsionaalse menüü osaks olnud ka Kesk-Aafrikas Tšaadis, kus kogumiskohtadeks olid suure Chadi järve läheduses asuvad väiksemad järved.

Võimas vitamiinide ning valkude allikas

Spirulina Foto: Paddision
Spirulina
Foto: Paddision

Kuivatatud spirulina sisaldab endas keskmiselt 60% valku ning kõiki inimorganismile asendamatuid aminohappeid. Spirulina on valgusisalduse poolest parem, kui enamik taimseid valguallikaid. Kui aga võrrelda spirulinat loomse valguga, on spirulinas veidi vähem mõningaid teisi aminohappeid. Spirulinas on mitmeid kasulikke rasvu, umbes 7%, ning lisaks leidub selles mitmeid erinevaid B-grupi vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9), lisaks C-vitamiini ning rasvlahustuvaid D-, A- ja E-vitamiine. Mineraalidest on spirulina kaaliumi-, kaltsiumi-, kroomi-, vase-, magneesiumi-, mangaani-, fosfori-, seleeni-, naatriumi- ja tsingirikas. Eraldi tasub välja tuua selle, et spirulinas on ohtralt hea imenduvusega rauda, mis teeb spirulinast aga suurepärase aneemiat ennetava toiduaine. Kaltsiumit on spirulinas tervelt 26 korda rohkem kui piimas, mis aitab toetada luude ja hammaste seisukorda. Spirulina erkroheline värvus näitab seda, et ta sisaldab lisaks kõigele eelnevale veel mitmeid tervisele kasulikke fütotoitaineid, sealhulgas beetakaroteeni, klorofülli ja mitmed teisi sarnased ühendid. Klorofüll on  aga suureks abiks kehast mürkide väljutamisel ja immuunsüsteemi toetamisel.  Paraku müüakse vahest spirulinat ka tõhusa vitamiin B12 allikana, kuid tegelikult ei ole tema B12 tõhusus veel kinnitust saanud. Selles olev B12 on inimese organismis väga halvasti imenduvas inaktiivses vormis.

Ohutu tarbida ning äärmiselt tervislik

Spirulinat  on ohutu tarbida ka suuremates kogustes ning isegi nõrgema organismi puhul ei ole leitud, et tal oleks organismile toksilisi kõrvalmõjusid. Kuid meeles tuleb pidada ka seda, et vahel võib spirulina olla saastunud teise vetikaliigiga, mis aga toodab ainet nimega mikrotsüstiin, ning just see võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel ka maksavähki. Hiinast pärinevast spirulinast on leitud ka erinevate raskemetallide jääke, nagu näiteks plii, elavhõbe ja arseeni, mis kõik on organismile äärmiselt kahjulikud.

Katseklaasiuuringutes on uuritud spirulina kiirguse eest kaitsvat mõju inimese rakkudele ning loomkatsetel on uuritud, kas spirulina aitab kaitsta südamekudesid keemiaravi korral. Samuti on spirulina kasulikke omadusi uuritud südameatakist taastumise ajal, vanusest tingitud mälu halvenemise, diabeedi ja allergilise heinanohu vastu. Puhas ja saastumata spirulina on hea vahend arseenimürgistuse raviks ning just selle tõttu kasutatakse seda ka Bangladeshis, kus suur osa joogiveest on just arseeniga saastunud. Spirulina toetab soolestikus tervisliku mikrofloora arenemist ning sel moel aitab kontrolli all hoida ka pärmseene vohamised.

Kuna päris paljude inimeste jaoks on spirulina maitse ebameeldiv, siis soovitatakse teda tarbida koos teiste toiduainetega, mis spirulina omapärase maitse varjutavad.  Mind näiteks tema maitse ei häiri ja see on kordades parem, kui tema teisel rohelisel vetikaliigi kaaslasel, klorellal. Neid kahte aetakse tihti segamini, aga nende kahe peamiseks erinevuseks on see, et spirulina on tuhandeid aastaid vanem ning tal puudub tugev rakukest. Viimaks, mis ei ole üldse vähemtähtis, on nende kahe vetikaliigi totaalselt erinev maitse. Spirulina on neist kahest palju meeldivama maitsega ja klorellal on tugev mõrkjas-kibe maitse.

Mida spirulinast teha?

Nagu juba eelnevalt sai mainitud, siis spirulinal on omapärane maitse, aga loodan, et alljärgnevad retseptid pakuvad sulle huvi ja leiad endas indu neist midagi ka  katsetada ja leida endale sobiv variant. Spirulinat on pulbri kujul äärmiselt lihtne lisada smuutidesse, salatikastmetesse, suppidesse või teistesse toitudesse, ka tooršokolaadi sekka võiks teda segada, sest nii toob ta šokolaadi teisi väärtuslikke toitaineid, mida seal muidu poleks.

Üks lihtsamaid spirulina smuutisid ongi meie “Mudasmuuti”. Soovitan soojalt, kui ei soovi smuutit teha mustikatega, siis võib viimased asendada ka mustsõstardega. Nii saad kergelt hapuka, aga äärmiselt maitsva smuuti, kui mustikatega jääb smuuti selline magusam ja leebem, siis mustsõstrad lisavad sellele särtsu. Kui aga tahta veidi magusamat, siis võib smuutisse lisada mõned värsked datlid (kivid loomulikult enne eemaldada). Veel üks huvitab smuuti on kunagi Terevisioonis jagatud retsept Hommikunaftale.

Soovi korral võid teha ka pudingit

Spirulina-mango puding

  •  3 tassi (750 ml) küpset hakitud mangot
  • 1 sidruni koor (kindlasti öko)
  • 1 tl spirulina pulbrit

Aseta kõik koostisosad blenderisse ning blenderda kuni oled saavutanud ühtlase kreemise koostise. Kui sulle tundub, et sinu puding ei tulnud piisavalt magus, siis võid sinna lisada veel vajadusel magustamiseks värskeid kivideta datleid, mett, steviat vms sulle meeldivat magusainet ning blenderdada veel korralikult läbi.

Spirulina mesi Foto: Examiner
Spirulina mesi
Foto: Examiner

Spirulina mesi

  • 3 sl toormett
  • 1/4 tl kaneeli
  • 1/8 tl spirulina pulbrit

Sega kõik koostisained omavahel korralikult läbi ning kasuta saadud mett nagu tavaliselt, niristades seda näiteks puuviljadele, tee või kohvi sisse, võid isegi niristada seda oma hommikusele müslile jne.

Spirulina maitsesool

  • 4 sl maitsepärmi
  • 1 tl spirulina pulbrit
  • 1/4 tl meresoola
  • 1/8 tl cayenne pipart maitse järgi

Sega kõik koostisosad korralikult läbi ning kasuta seda soola näiteks popkornil, lehtkapsa krõpsudel, aurutatud juurviljadel, küpsetatud kartulitel jne. Pane ainult fantaasia tööle.

Lihtne spirulina salatikaste

  • 2 sl extra neitsioliivõli
  • 1 sl spirulina pulbrit
  • 1/2 sidruni koor ja mahl (öko sidrun)
  • veidi cayenne pipart
  • 1 väiksem küüslauguküüs pressida või veidi küüslaugupulbrit

Sega kõik koostisosad hoolikalt läbi ning vala saadud kaste oma lemmiksalatile. Osad inimesed valmistavad seda kastet ilma sidrunimahla ja -kooreta, seega katseta ning vaata, milline variant sulle enim sobib.

Spirulina proteiinipallid Foto: The Healthy Chef – Teresa
Spirulina proteiinipallid
Foto: The Healthy Chef – Teresa

Spirulina proteiinipallid

  • 500 ml toormandleid
  • 500 ml india pähkleid
  • 250 ml kõrvitsaseemneid
  • 1/2 tl meresoola
  • 1 tl jahvatatud kaneeli
  • 1 tl vaniljeessentsi või 1/2 tl vaniljepastat (soovi korral)
  • 1 tl spirulina pulbrit
  • 2 sl kookosrasva
  • 2 sl mett
  • 16 suurt värsket datlit (kivid eemaldada)
  • 2 sl värskelt pressitud apelsinimahla
  • kookoshelbeid või -laaste (pallide veeretamiseks)

Valmistamine

Aseta kõik kuivad ained köögikombaini ning hekselda seni, kuni oled saavutanud puruse koostise. Lisa datlid, mesi ja kookosrasv (vanilje) ning lase masinal veel veidi töötada. Vala sisse apelsinimahl ning lase masinal viimast korda töötada, saadud segu peaks olema selline kleepuva koostisega ning kui käte vahel pigistada, siis jääb tükki. Kasuta pallide valmistamiseks teelusikat ning jaga saadud kogus umbes 20 võrdseks osaks ning vooli neid pallikesi käte vahel seni kuni oled saavutanud soovitud palli. Veereta palle kookoshelvestes või -laastudes ning aseta külmikusse tahenema. Säilita palle külmikus kuni 7 päeva – kui nad sul seni vastu peavad.

Allikad: Mercola, Renee Naturally, Web Med, Natural News

Soovid Hingepeegli tegevust TOETADA?
IGA KOLME KUU TAGANT: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened.
Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.

Seda saad teha siin ja võtab vaid hetke. Täname!

JÄTA OMA VASTUS

Palun lisa oma kommentaar
Palun sisesta oma nimi