Valmistage ette unepäevik – selleks võite kasutada klassikalist päevikut, kaustikut või digitaalset rakendust – peamine on, et see oleks teile mugav ja ärkamise hetkel kiiresti ja koheselt kättesaadav.
Kirjutage kõik, mida nägite üles kohe pärast ärkamist – unemälu on äärmiselt habras ja tihti hajub see ülikiiresti. Isegi kui mäletate vaid killukesi, kirjutage üles need killud, mis veel meeles on. Püüdke kirjeldada unenäo süžeed, tegelasi, kohti, tundeid, detaile, värve.
Lisage emotsioone ja kehatunnetusi – kuidas end unes tundsite, millised olid emotsioonid, tunded, aistingud? Millised on need ärgates? Kas kehas oli mingi tunne või jäi mingi emotsioon pidama?
Märkige üles korduvad teemad või sümbolid – kui hakkate päevikut pidama, võite märgata, et teatud sümbolid korduvad (nt vesi, trepid, loomad, inimesed, kohad jne). Need võivad viidata mingitele teadvustamata mustritele.
Ärge analüüsige ennatlikult – alguses on oluline lihtsalt seda infot koguda. Analüüsimine võib tulla hiljem, kui materjali on rohkem kogunenud ja tekivad seosed. Hetkel on harjumus olulisem kui täiuslikkus või kohe asjast sotti saamine.
Kirjutage ka siis, kui unenägu ei mäleta – sel juhul kirjutage päevikusse: „Ei mäleta tänast und.” või “Ei näinud und.” See säilitab harjumust ja annab ajule signaali, et unenäod on olulised ning neid tuleb meeles pidada.
