Sõltuvused

Sõltuvus on nagu väga peen sügelus millegi järele, olgu ta siis ükskõik millises energiakehas või tšakras.

Tervendaja ja ingliterapeaut Micheal Golzmane nimetab sõltuvusi tugevaks sooviks, midagi tarvitada või kedagi enda lähedal hoida, et täita teatud puudujäägid varajasest kogetud olukorrast saaksid täidetud. See on nagu teel aukude täitmine. Steve Rotheri raamatus „Vaimne psühholoogia. Kaksteist vaimset õppetundi“ ütleb, et sõltuvus on soov teenida endale olemise mõnu. Me ei oska olla ja see paneb meid hetkest põgenema. Kui palju räägitakse praegu, et võta endale aeg ja lihtsalt ole. Ära mõtle, ära tegutse. Lihtsalt võta aega olemiseks! Algajal on seda esialgu keerukas teha, aga harjutamine teeb meistriks.

Kuidas sõltuvused on tekkinud?

Kui me oleksime teadlikud kuivõrd palju enda ja teiste mustust ehk madalamasageduslikke emotsioone me oma emotsionaalväljas päeva jooksul hoiame, siis me sooviksime ennast kord päevas vähemalt puhastada. Emotsioonid on energia, mida me hoiame enda küljes, senikaua kuni me need puhastame ja toome taas kõrgemasse sagedusse ehk armastusse. Armastus aga on aktsepteerimine. Sestap ei tohiks ühtegi emotsiooni alla suruda, vaid pigem tänutundega vastu võtta ja need selle kaudu vabaks lasta. Pikalt alla surutud tunded on nagu täistopitud kott, ühel hetkel ta läheb katki ja sinna jääb auk ja seda auku me siis eneserahustuseks hakkame täitma – söömise, joomise, suitsetamise, partnerist kramplikult kinni hoidmise, ülemäärase trennitegemise ja muu sarnasega.

Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele: “Loe seda edasi”.