Kuidas oma haavu parandada? Haavu, mis on tekkinud lapsepõlvest?
Kõik haavad ei ole pärit tänasest ega eilsest päevast ega ka eelmisest nädalast või üle-eelmisest kuust, vaid need on varasemad. Võimalik, et pärit lapsepõlvest või eelnevatest eludest. Nende puhul on vaja teha põhjalikumat tööd ja enesesse vaatamist ning eneseanalüüsimist. Mees, kellel oli lapsepõlves isa väga kriitiline, võib teha kogu oma elu kõik, et pälvida isa lugupidamine ja armastus. Ta pingutab piltlikult öeldes ninast vere välja, et isa tunneks poja üle uhkust. Kui mees oskaks ise ennast armastada, ei teeks ta asju selleks, et teistelt midagi välja teeninda. Armastust ei ole vaja välja teenida. See lihtsalt on. Kui kellelgi on jäänud lapsepõlvest selline tunne, et pidi armastust justkui välja lunima või armastus oli nagu komm, mida jagati vaid pidupäevadel, siis oleks aeg hakata tugevdama armastust enda vastu. Vastasel juhul jääb inimene sõltuvaks. Ta sõltub nii suurel määral sellest, kuidas ja mismoodi sobituda, paneb oma peas kokku puslet, et iga tükk asetuks õigele kohale. Enesearmastusega algust tehes heidetakse see pusle kohe nurka, sest armastus ütleb: „Tule ja ole!“ Muud Sul vaja polegi.
Nüüd mõtleme taas nendele situatsioonidele, mil tundsime, et on kiusatus midagi teha, mis tuimestaks meie emotsionaalset olukorda. Näiteks:
“Mul oli täna väga raske päev, meelerahustuseks ma läidan sigareti” või „Töö juures on palju stressi ja see paneb mind haarama eriti rasvaste ja magusate toitude järele.“
Organism harjub kiiresti selle aseainega ära ja hakkab seda siis nõudma. Mis on harjumuse ja sõltuvuse vahe? Sellel on peenike piir. Üks on midagi, mida Sa oled harjunud tegema, aga ei tunne sõnuseletamatut vajadust selle järele, teine aga on sügelev soov kohe seda saada.
Kuidas sõltuvusest vabaneda?
Eelkõige tuleks leida üles juurpõhjus, mis ajendab meid midagi tegema või kellestki, millestki kramplikult kinni hoidma. Põhiliselt on sõltuvuslike probleemide puhul tegu emotsionaalkehaga ehk siis energeetiliselt võetuna, peame hakkama puhastama oma energiavälja, eelkõige emotsionaalkeha, peaksime teadvustama neid emotsioone, mis tõukavad meid ühe või teise sõltuvuse järele haarama. Emotsionaalkeha on kui väike laps meie sees. Kui tema ütleb, et ta soovib, siis ilmtingimata peab ta selle saama. Mentaalvälja ehk mõttevälja võiks võrrelda kui vanemat, kes kutsub jonniva lapse korrale. Eelkõige emotsiooni mõttega muutes, sest nagu öeldakse, muudad mõtteviisi, muudad oma maailma.
