Nimekas ja väekas taim – Nurmenukk

Juba keskajal peeti nurmenukku suisa maagilise toimega taimeks: usuti, et ta toob leidjale õnne ja kui nurmenuku õisi süüa, siis võid näha haldjaid, kes end vihma eest on nurmenuku õite vahele peitnud. Legendi kohaselt olevat juhtunud nii, et kui Püha Peetrus sai teada, et on olemas võltsitud võti, millega pääseb tagaukse kaudu taevasse, ehmatas ta nii väga, et pillas kogemata käest oma võtmekimbu. Need kukkusid läbi pilvede ja langesid maale. Võtmeid otsima läinud ingel esmapilgul võtmeid ei leidnud, kuid siis märkas võtmekimpu meenutavat taime, mis kadunud võtmete kohal kasvama hakkas. Siit tuleneb ka taime üsnagi mitmes keeles levinud nimetus taevavõti. Legendide tasandil usuti veel, et just nurmenuku õis on võti, mis taevaluugid lahti päästab, lastes päikesekiirtel senisest rohkem maapinnale jõuda.

Muistendid, müstika ja folkloor

• Nurmenukku läbi aegade olnud ennekõike ravilill. Teda on kasutatud armu- ja tervendusriitustes, sest usuti, et ta peletab haigusi ja aitab värskendada mälu. Nurmenukuteed peeti heaks vahendiks halbade unenägude vastu, kuna arvati, et see peletab deemoneid.
• Lõuna-Eestis on arvatud, et piimapisaraist valmistatud tee paneb elumahlad liikuma, soodustades sellega näärmete tegevust ja suurendades rinnapiima kogust ja toitvust.
• Vanad kreeklased pidasid teda peaaegu et universaalravimiks. Nad omistasid nurmenukule kõigist hädadest vabastava jõu, ning nimetasid selle kaheteistkümne jumala lilleks ehk Olümpose ravililleks. Kõik tuntumad ravitsejad olevat nurmenukku kasutanud, nende hulgas jumal Apollon, Asklepios, Galenos, Paracelsus, jumalannad aga olevat tarvitanud seda igavese ilu säilitamiseks. Legendi järgi tekkis nurmenukk armupiinades surnud noormehe Paralisose kehast ning seetõttu usuti, et see aitab eriti hästi halvatuse ja liigesevalude vastu.

Armastus, viljakus ja abielu

• Nurmenukk on tugevalt seotud armastuse ja viljakusega. Usuti, et temaga seotud riitused õnnestuvad eriti hästi Kaalude tähtkujus sündinutel.
• Nurmenukk on hüljatud armastuse lill, mis on samuti seotud Paralisosega. Usuti, et see lill tekkis armupiinadesse surnud noormehe Paralisose kehast, kelle jumalad muutsid kaastundest selleks aromaatseks taimeks.
• Inglismaal istutatakse priimulaid aeda, võetakse reisile kaasa ja kingitakse armsale inimesele kui tugeva armastuse märgiks.
• Paljudes maades on nurmenukk kodumaa-armastuse embleemiks. Näiteks Šveitsi mägielanikud püüavad varakevadel esimesena leida õitsvat nurmenukku ja kaunistada nendega oma tuba. Kui aga mägielanik sõidab võõrale maale, võtab ta endaga kaasa kuivatatud õie ja hoiab seda kui mälestust armastatud kodumaast.
• Mõnel pool Saksamaal nimetatakse nurmenukku abieluvõtmeks. Usuti, et see neiu, kes lihavõtte ajal esimesena selle lille leiab, saab sel aastal tingimata mehele.
• Nurmenuku imettegevasse jõusse uskusid ka vanad keldid ja gallialased. Nende druiidid (preestrid) käisid taime korjamas suure saladuslikkusega ja spetsiaalsete rituaalide saatel. Nurmenuku mahl oli ka druiidide kuulsa armujoogi filtra koostisosa, veel kuulusid sinna raudürt, mustikas, sammal, nisu, ristik ja mesi. Taimed tuli korjata vahetult enne kuu loomist, jooki keedeti südaööl ja noored preestrinnad pidid seda tulele lisaks soojendama oma hingeõhuga, kuni see keema läks.

Mütoloogilised legendid

• Kaunis on legend Veteema kaunist tütrest, kes kuuvalgel kevadööl järveäärsel nurmel halle udukangaid laiali laotab. Ta kaames õhkõrnas näos veerevad suurtest nukraist silmist alla jämedad pisarad, sest nurm on igakevadine kohtumispaik armsamaga, kelle tulekul peab lahkuma Veteema tütar – nii on seatud, et nad ei tohi iialgi olla koos. Kui kuuvalgus kustub, paneb algav päikesetõus Veteema kauni tütre punastama. Ta on äkki lõpmatult õnnelik ja nii elevil, et udukangaid kokku kahmates rebib need hoolimatult laiadeks tükkideks ja kitsasteks ribadeks. Tuleb hommikutuul ja halastamatult kiirustab neitsit. Veel mõni viiv ja siis on Veteema kaunis tütar oma viimaste hallide palakasiiludega ei tea kuhu haihtunud.
• Vana-germaani saagade järgi on nurmenukud kevade- ja armastusjumalanna Freyja võtmed. Selle noore, ilusa, hurmava jumalanna kaelaehteks on vikerkaar, mille talle sepistasid gnoomid. Seal, kus vikerkaarekee maad puudutab, varisevad temalt maha kuldsed võtmed ja muutuvad kollasteks nurmenukkudeks.
• Taani rahvapärimuses räägitakse, et priimula on muinasjutuline haldjate printsess, kes laskunud maapeale ja armunud surelikku noormehesse. Vaimud käskinud tal küll kohe koju tagasi pöörduda, ent armastus osutus nii tugevaks, et paar ei suutnud teineteisest lahkuda. Siis olevat vaimud muutnud neiu nurmenukuks ja noormehe ülaseks, mille tulemusel on nad nüüd igavesti koos, puhkedes koos õitsele ja ka hääbuvad koos.
• Inglise muistendite kohaselt peidavad priimulaõites end härjapõlvlased ja kui kuuvalgel ööl aasale minna, siis võib õnneseene kõrv tabada, kuis õisikutest kõlab õrnade häälekeste koor.
• Inglismaa erinevate muistendite kohaselt palju legende sellest, mis räägivad, et nurmenuku kroonlehtedes elavad tillukesed fée´d ehk haldjatarid ja härjapõlvlased. Kui minna kuuvalgetel öödel aasale, siis võib kõrv tabada nende nõiduslikult kaunist laulu, mis kiidavad ja tänavad lille, et nad vihma ja halva ilma puhul võivad selle õitesse varjuda.

Kaitse ja maagilised rituaalid

• Välisukse lähedale istutatud sinist ja punast priimulat (nurmenuku sugulast) peetakse kaitsvaks, eriti soovimatute külaliste eest.
• Nurmenukuteed peetakse heaks rohuks halbade unenägude vastu, sest nurmenukud peletavat deemoneid.
• Nõiad ja teadmamehed tarvitasid teda nõidumissegu koosseisus, mida tarvitati, kui oli vaja mõni inimene „ära närtsitada”. Veel on arvatud, et priimulate abil on võimalik otsida peidetud aardeid, leida varandusi, avada äranõiutud losse.
• Druiidid korjasid nurmenukku suure saladuslikkusega ja kindlate rituaalide tarbeks, näiteks enne kuu loomist ning öisel ajal, kui jooki valmistati.

Elu ja surma sümbol

• Nurmenukk sümboliseerib elu jätkuvust ja kevadist taassündi. Vene kombestikus visati nurmenukulehti jalge alla ja tallati neil, et saavutada pikk iga. Samast uskumusest pärineb ütlus nõrga ning haige inimese kohta: „Ei ole temast enam nurmenuku peale astujat”, mis tähendas, et ta ei pruugi enam järgmist kevadet näha.
• Samuti räägib legend Veteema tütrest igavesest, kuid traagilisest armastusest, kus tema pisaratest tärkavad igal kevadel kuldkollased nurmenukud, mis sümboliseerivad püsivat armastust ja elu taastumist.