Mardipäev, mardilaupäev ja millal joostakse tegelikult marti?

Mardisanti jooksmine järgib alati kindlat korda, mis võib piirkonniti küll pisut erineda, kuid põhiolemus on alati sama: rõõmus, õnne toov ja lustakas.

Sisse palumine

• Mardid kogunevad ukse taha, laulavad sissepalumislaulu ja koputavad.
• Tuppa astutakse alles siis, kui pererahvas kutsub.
• Sisse jõudes tutvustatakse end: „Kaugelt maalt tulnud mardisandid…“ tervitatakse igat pereliiget sõnadega: „Tere, jumal teie tuppa!“
• Mardiisa külvab põrandale peoga teri (rukist, nisu, otra, herneid, ube, pähkleid vms, mis sümboliseerivad küllust ja rikkust) ja lausub vilja-, karja-, pere-, raha- ja terviseõnne loitsud, et perel ikka kõike seda jätkuks.

Tants, mäng ja „tervise” löömine

• Järgneb tammumine ja tants, mis sümboliseerib viljakust ja elujõudu.
• Esitatakse mõistatusi, vaadatakse üle laste ja noorte käsitöid ning korraldatakse naljakaid vempe.
• Vitsaga tervise löömine käis hellalt ja naljatades pererahva seljale või tagumikule, et tuua jõudu, tervist ja virkust.

Tunnistamine

• Uuritakse, kas peres on olnud lapsed ning noored ikka tublid ja virgad.
• Mõnel pool lisandub siia ka mardiema ketramine ja palve lõnga või riide järele.

Mangumine

• Palutakse erinevaid ande – liha, kapsast, vorsti, õunu, saia, õlut, mõnel pool ka seapead.
• Ande võidakse manguda nii lauldes või mõistukõnes. (Mina enda lapsepõlvest mäletan seda, kuidas marti jooksmise ajal alati ühte lugu jutustasin ning samal ajal looga seonduvalt paberit voltisin ja lugu lõppes sellega, et paberist valmis annikorv, kuhu siis pererahvas mardinoosi sisse sai panna). Pererahvas oli alati naerul ja üllatunud, sest seda tulemust keegi ei oodanud.

Tänu ja õnnistamine

• Heldet pererahvast tänatakse lauluga ja soovitakse neile veelkord vilja-, karja-, pere- ja terviseõnne.
• Kitsile peremehele võis jätta hoopis sajatuse ukse taha, et ta järgmisel aastal heldem oleks.

Lahkumine

• Lauldakse lõpulaul, soovitakse pererahvale veelkord head õnne ja lubatakse järgmiselgi aastal tagasi tulla.
• Lõpuks tehakse rõõmsalt lärmi ja kolistatakse ja helistatakse kellasid, mis mardiperel kaasas on ja mitte nalja pärast, vaid, et heast pererahvast eemale peletada pahad jõud.

Mardilaulud (originaalkujul)

Mardi tervituslaul

Laske marti sisse tulla, marti, marti.
Mardi küüned külmetavad, marti, marti.
Mardi varbad valutavad, marti, marti.
Marti tulnud kaugelt maalta, marti, marti,
Ümbert see ilma ilusa marti, marti,
Kaugelt see kuu kõvera, marti, marti,
Tagant taeva tähtesida, marti, marti.

Kuula ühte vana mardilaulu. Siit leiad veel ühe koos sajatamisega.

Mardi tänulaul

Aitjumal perevanemad,
Aitjumal perenooremad.
Meie osa hoidemasta,
Meie kaasa kaitsemasta
Tulevase ajani!

Kui me teile taas tuleme,
Tuult me toome tuulajale,
Küllust põllukülvajale,
Jätku leivalõikajale!

(Kui on peres noori tüdrukuid, siis lauldi lisaks :)

Kuus käigu kolmed kosilased,
Ühed tulgu, teised mingu,
Kolmandad kodus püsigu!

Mardi lahkumislaul

Laske mardid teele minna,
Mardi tee on teademata,
Mardi maa on mõõtemata,
Uks on tulla, teine minna,
Kolmas takka kinni panna.

Mardisandi meelespea

Kui sul on plaanis marti joosta, siis siin on väike meelespea.

• Jookse õigel päeval (9. novembri õhtul),
• kava põhisammud (sissepalumine → pererahva õnnega ülekülvamine → tants/mõistatused → mangumine → tänu → hüvastijätt),
• laulud (tervitus, tänu, lõpulaul).

Kuidas end mardiks sättida?

• Riided: vali tumedad või pahupidi rõivad (kampsun, kasukas, mantlid), lisa kaltse ja rihmasid.
• Mask ja habe: tee paks takune habe, juuksed nööridest või villast; näo saab varjata lihtsa paber- või riidemaskiga.
• Peaehted: õlgedest kübar või nahkne kapuuts.
• Aksessuaarid: vitsakimp (kask on parim), kelluke lärmi jaoks, kott või laastu- või vitsakorv andide tarbeks.
• Rollid: jaga oma kambas ära rollid – mardiisa, mardiema, mardilapsed, mõni loom (lihtne teha lina või teki alt „kahekesi-hobune“).
• Kava: olgu alati ettevalmistatud, laulud peas (sissepalumise -, tänu- ja lahkumislaul), kes mida teeb ehk kes tantsib, kes küsib mõistatusi, kes jutustab mingit lugu jne. Leppige kokku, kes milliseid õnnesoove pereliikmetele soovib, et iga sant ka pererahvale midagi head sooviks.

Ülejäänu sünnib juba sinust ja sinu mardikambast. Nii on see alati mardilaupäeval kombeks olnud. Mõnusat santimist!

-Diana-

Kui tunned, et meiepoolsed sõnumid või postitused on olnud sulle toeks või kasu toonud, oled oodatud meid toetama enda poolt valitud tasakaalupanusega. Rekvisiidid leiad Hingepeegli Facebooki lehelt, kust saad need mugavalt ka kopeerida. Tänutäheks loosime kaks korda aastas: 30. juunil ja 31. detsembril, kõigi toetajate vahel välja nii suuremaid kui väiksemaid meeneid. Hingepeegel OÜ a/a LHV: EE247700771001908595 või SWEDBANK: EE212200221058508715.

Allikad: vanad suusõnalised pärimused, Eesti rahvakalender, Berta