5Ilma- ja õnneended
Mardipäeva on vanarahvas pidanud oluliseks ilmaennustamise päevaks, sest selle põhjal arvati ette nägevat nii talvist ja suvist ilma kui ka tulevase aasta saagikust.
Öeldi, et mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja kasvatab palju õunu. Kui mardipäeval aga sadas vihma või oli ilm udune, pidi tulema pehme ja lumine talv, kuid vilu ja vihmane suvi. Kui aga ilm oli selge ja ilus, oli oodata kaunist suve ning head heina- ja vilja-aastat.
Rahvatarkus teadis ka, et mardipäeva külm toob külmad jõulud ning mardisula sopased jõulud. Vana ütlus ütleb: „Mida Mart külmetab, seda Kadri sulatab ja mida Mart sulatab, seda Kadri külmetab.” Seetõttu jälgiti hoolikalt, milline ilm oli mardilaupäeval ja mardipäeval, sest see andis aimu, mida on oodata jõuludeks ja kadripäevaks.
Eriliseks ennustuseks peeti hane rinnaluu värvi ja läiget. Kui kont oli valge, oodati lumist talve, kuid kui see oli tume, tähendas see lumetut ja pehmet ilma.
Nii põimusid mardipäeva kommetes looduse tähelepanekud, rahvatarkus ja vanad uskumused, mis aitasid inimestel looduse rütme järgida ja tulevikku ette aimata.
