2Emotsionaalne empaatia

http://intentionalworkplace.com/

Niisiis, mis juhtub, kui me näeme teist inimest kannatamas — näiteks hirmu tundmas, mil meis vallandub emotsionaalne empaatia ehk me tunneme sama, mida teine inimene? Esmalt peame mõistma, et mistahes emotsioon on vaadeldav energia liikumisena (emotion = energy in motion) — keerisena, mis toimib energiavälja kombel. Kui ühes inimeses on aktiveerunud tema emotsionaalkehas olev allasurutud hirm, siis selle (hirmu) energiavälja mõju laieneb ning see võib ulatuda oluliselt inimese kehast väljapoole, olles võimeline käivitama ka teiste inimeste hetkel passiivses olekus olevad energiakehad. Tavaliselt on selleks vajalik ka selle hirmu aluseks oleva mentaalse aspekti olemasolu. Kui kannataja partner häälestub kannataja negatiivsetele ootustele, siis sellega loob ta eeldused ka endal hirmu tekkeks, mille tulemusena on sageli kaks või enam inimest haaratud kannatust põhjustavast mõttemustrist ning emotsioonist. Selline olukord võib luua lumepalli efekti — kaks hirmu kütkes olevat inimest võimendavad teineteise hirme ja võivad omakorda kaasata kolmanda. Kui hirmu aluseks olev negatiivne ootus on piisavalt üldine, siis võib selline nähtus lõpuks kaasa haarata väga suured inimhulgad ning kaasa tuua konfliktid ühiskonna eri gruppide vahel või lausa riikidevahelise sõja.

Paljud ajaloost tuntud massipsühhoosid on vähemalt osaliselt seotud sarnase nähtusega — üha enam inimesi võtab üle sarnase emotsionaalse seisundi —

„Ma tunnen, mida sa tunned”

— ning emotsioonist tegudeni on ainult väga väike samm. Emotsionaalne empaatia mängis olulist rolli nii Hitleri võimulepääsul ning rahva toetusel tema edasistele tegudele kui ka tänastel Ukraina sündmustel. Just emotsionaalne samastumine Ukraina rahvaga on ohuks rahule nii Ukrainas, Baltikumis, Eestis kui ka laiemas kontekstis. Kui me laseme ennast kanda hirmu ja viha emotsioonidel, siis meie võimekus teha tasakaalukaid ning rahu säilitavaid otsuseid väheneb oluliselt. Emotsionaalsete inimestega on kerge manipuleerida, sest nad ei tegutse terve mõistuse vaid emotsioonide alusel. Emotsioonid on vaid mõtetele täidesaatvat energiat andev mehhanism, mis ei ole võimeline andma väärtushinnanguid ning otsustama, kas täitmisele minev mõte on hea või halb.

Niisiis, ehkki tundub, et ühiskonnas on domineerivaks arvamuseks, et teised inimesed vajavad kaastunnet ja empaatiat just emotsionaalses osas — seda, et me ennast nende tunnetele häälestaksime — soovin ma siiski väita, et see ei ole parim võimalik tegutsemisviis. Lisaks eelöeldule tahan samuti tähelepanu juhtida asjaolule, et emotsionaalne energia pärineb meie käsutusse antud, vaimsest reaalsusest pärit eluenergiast, mille mõistliku ja targa kasutamise eest me vastutame isiklikult.

Kui me meie käsutusse antud energiat rikume ja madaldame — näiteks häälestades ennast kellegi negatiivsetele emotsioonidele, siis me vaid võimendame teise inimese kannatusi ning vastav negatiivne emotsioon lisandub meie negatiivsele karmale, mida me peame „ära kandma” või transformeerima. Lisaks näevad vaimsed seadused ette, et kui me meile antud eluenergiat madaldame, siis meie käsutuses olev tuleviku eluenergia väheneb — meie eluenergia kanal muutub kitsamaks.

Eelmine artikkelLepp ravimtaimena. Ka akvaariumis.
Järgmine artikkel“Võlutee” – üks mõnus ja tervislik jook
Ingrid Prass
„Inimesele võib seletada, aga tema eest mõista ei saa.“

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia