Viljo Viljasool on huvitav teooria sellest, kuidas määrata oma aura liiki hoopis teisel alusel, kui me harjunud oleme. Nimelt laengu põhjal.
Dualistlikus maailmas oleme sunnitud rääkima elektronidest ja positronidest.
Tarkuse laeng on elektron, selles ei ole mingit kahtlust. Et elektronid kuuluvad aatomite koostisse, on meie aatomiteks kehad ning meie aatomitest koosnevad kehad ning meis voolav veri ja vedelik igal juhul ioonses seisundis. Selle tõttu tekivad biovoolud ja biovoolude liikumise tulemusena väljad. Et asume maakera magneto- ja elektrosfääris, moodustuvad meis indutseeritud magnetväljad, mida nimetame bioenergiaväljadeks.
Dualistlikus maailmas on neid KOLME TÜÜPI:
- Miinusioonsed on seotud S-polaarse magnetväljaga. Neid võiks kujutada punakatena.
- Seevastu N-polaarset plussioonset aurat sobib kujutada sinisena.
- Kolmandat tüüpi auraga inimestel on S- ja N-polaarsed väljad võrdselt esindatud. Nemad saavad kogeda iseenda täiuslikkust.
Kui kaks esimest tüüpi otsivad kogu aeg oma vastandpoolust, siis kolmas saab väga hästi hakkama õpetaja ja guruna ning avaldab mõju nii N- kui s-polaarse auraga inimestele.
Millisesse gruppi keegi kuulub,
saab näiteks öelda selle järgi, kellele meeldivad
- kassid või koerad
- männid või kuused
- kuld või hõbe
- meri või järv
Plussioonsetele meeldivad kassid, kuused , kuld ja meri.
Miinusioonsetele koerad, männid, hõbe ja järv. Mändidelt eraldub ju osoon, mis on elektronirikas keskkond.
Kolmandale tüübile meeldivad mõlemad variandid. Nende aura on punase ja sinise segu.
/Viljo Viljasoo teooria põhjal/
