Loe
Inimesed veedavad üha vähem aega lugemisele, Bureau of Labor Statistics, andmete järgi veedavad noored vanuses 15-19 aastat päevas ainult 4,2 minutit aega lugemisele, mis paraku ka vanemate inimeste juures palju kõrgem pole, kuigi võiks teisiti arvata. Lisaks on tänapäeval palju saada e-raamatuid, kui oled inimene, kellele meeldib virtuaalne lugemine. Mina isiklikult eelistan PÄRIS raamatut, keerad lehti ja tunned raamatu lõhna. Lisaks on päris raamat ka silmadele parem. Mis kõige parem, raamatu lugemine on äärmiselt kasulik, sest:
raamatu lugemine teeb sinust parema inimese
– sest 2013 aasta uuring näitas, et ilukirjandust lugevad inimesed on empaatilisemad. Teadlased võrdlesid inimeste ajutegevust: need inimesed, kes loevad raamatuid, nendel oli teatud aju piirkondades rohkem ajutegevust, kui neil, kes raamatuid ei loe. Liikumine toimus piirkonnas, mis aitab ajul tegeleda liikumiste visualiseerimisega. Mis tähendab seda, et kui sa kujutad endale ette mingit teatud liikumist, aga sa tegelikult ei liigu, tunned sa füüsiliselt nagu sa liiguksid. Sarnane asi toimub ka siis, kui sa samastad end kellegagi raamatutegelastest ning sa võtad endasse nende tuntavaid emotsioone. Ehk siis tegemist on intensiivse kujutlusvõimega. Muide lastel on see ajupiirkond väga aktiivne. Teadlased on jõudnud järeldusele, et inimesed, kes suudavad end samastada mõne raamatu tegelaskujuga ning saavad osa nende tegelaskujude emotsioonidest, on empaatilisemad ning empaatiavõime muudab inimesed paremaks, sest sa ei näe enam kõike nii must-valgelt
Lugemine arendab suhtlemisoskust
– kuna lugemine muudab inimesed empaatilisemaks, siis tehniliselt paraneb sellega ka suhtlemisoskus. Sama uuring näitas ka, et inimesed, kes lugesid ilukirjandust said paremad testitulemused, mis mõõtsid empaatiavõimet, suhtlemist ning emotsionaalset intelligentsust. Nende oskuste omamine on eriti kasulik siis, kui sul on vaja välja lugeda teise inimese kehakeelt või teada saada, mida ta parasjagu mõtleb.
Lugemine on kasulik sinu suhtele
– partnerid, kes loevad ilukirjandust ning sealt loetut ja omandatut hiljem üksteisega jagavad/arutavad ning paljastavad sellega seoses omi mõtteid, kasvavad rohkem kokku, kui need inimesed, kes seda ei tee. Äärmiselt lõbus on vahetada oma partneriga erinevaid ideid, fantaasiaid ning nende üle arutada. Selle tulemusena saavad inimesed lähedasemaks ning suhe muutub tugevamaks. Lugemine on seksikas.
Lugemine hoiab Alzheimeri tõve eemal
– 2001. aastal läbiviidud National Academy of Sciences uuringus küsitleti 193 inimest 26 erineva hobiga, sh füüsilised tegevused nagu aiandus ja kudumine, intellektuaalsed hobid nagu lugemine, ristsõnad, sõnamängud ning passiivsed hobid nagu telerivaatamine. Selle uuringu tulemusena selgus, et vanemad inimesed, kes tegelesid aktiivselt lugemise ning muu ajugümnastikaga nagu sõnamängud, neil oli 2,5 korda väiksem võimalus haigestuda sellesse raskesse ning kurnavasse haigusesse kui muu tegevusala harrastajatel. Uuringu autor, Dr. Robert Freidland, väidab, et kui inimesed ei anna oma “aju hallollusele” tegevust, siis ajupotentsiaal hääbub.
Lugemine lõõgastab
– kui inimene on ärritunud, siis soovitatakse tal hakata vaikselt lugema ja statistiliselt umbes 6 minuti pärast hakkab tema südame löögisagedus aeglustuma ning lihaspinge hakkab kaduma ja inimene rahuneb maha. Huvitav on see, et lugemine on kõige efektiivsem moodus oma stressi maandamiseks. Lugemine pidavat stressi maandama 68% võrra, seevastu muusika kuulamine vähendab 61%, tass teed või kohvi vähendab 54% ja jalutama minek vähendab stressi ainult 42% võrra. Kui tihti oled sa end raamatutesse “kaotanud”? Minul on seda oma elus päris mitmeid kordi ette tulnud, eriti lapsepõlves, nüüd loen kahjuks vähem. Tegelikult pole vahet, mis raamatut sa loed, sest end raamatusse “kaotamine” viib sinu igapäeva muremõtted mujale ning keha vabaneb sinna kogunenud pingest.
Lugemine teravdab mõistust
– ilmselt pole see kellelegi uudiseks. Inimesed, kes annavad oma ajule pidevalt tegevust lugemise ning ristsõnade, sõnamängude, kirjutamise jms näol, nende mälu on kordades parem, kui neil inimestel, kes sellega ei tegele.
