1Ei taganemist, ei alla andmist
Ilmselt on kõik oma elus kasvõi kordki olnud olukorras, kus on tunne, et enam ei oska, jõua, jaksa otsida olukorrale lahendust ja on tunne, et tuleb alla vanduda. Isegi kui kogu sisemus karjub vastu, et ei saa, ei või. Samas on see ainulaadne olukord, kus julgust läheb vaja nii edasi püüdmiseks kui ka alla andmiseks. Edasi pürgimine nõuab täielikku mugavustsoonist väljumist ja enda mitmekülgselt proovile panemist ja tihti riskimist. Taganemine, alla vandumine tähendab julgust võtta vastu ümbritsevate inimeste kahjurõõm, pilked, aasimised ja mis kõik veel, lisaks sellele, et on neid, kes ei saa ega tahagi aru saada, miks alla vandusid ja enam edasi ei pingutanud. Ka on sellised proovikivid heaks tõeseerumiks lähisuhetele. Siis näed ära, millised inimesed on maskide taga su ümber. Kes on vähemalt moraalselt toeks, kui muud moodi ei saa või ei oska, kes aitavad lahendust otsida, kes pakuvad reaalset abi ja tuge ja tunnevad huvi, kuidas sul läheb. Ja on need, kelle abil ronidki august, kus omal jõul väljuda pole võimalik, välja.
Lõppenud nädalal viisin ma ühe oma kassidest opile. Opile, mille prognooshind oli juba krõbe, mulle üle jõu käiv. Küll jagus lahkeid lähedasi, kes leidsid, et mul pole mõtet endale nii sügavat võlgade/laenude auku kaevata, mida ma jaman, omal niigi pole raha, las kass kärvab niisama maha/pane magama (justkui see oleks tasuta või odav teenus). Ma teadsin liigagi hästi oma rahalist olukorda ja reaalseid võimalusi, mis on nutused. Ajasin hambad risti ja ei vandunud alla. Ma suutsin välja nõiduda meeletu abi. Ei laenu, ei võlga, küll aga kassi operatsioon makstakse kinni. Mu kassi suus osutus olema palju hullem lugu, kui üks murdunud kihv ja hambakivi – mis ärkvel oleva kassi suhu vaatamisel silma jäi. Opi käigus eemaldati tal hambakivi ja 8 hammast või mis neist just järel oli. Paras õudus… Mõtlesin, millist pöörast valu vaene kass kannatas – ja ometi olid iga aasta teda arstid näinud ja läbi vaadanud, aga hambaopi vajadust polnud ükski maininud. Juba peale oppi oli kass valmis sööma ja ta ei pannud rõhku märgtoidule, mida hambahaigele olin soetanud, vaid ta läks krõbinaid sööma. Ja… kogu aja, mis ta sõi, ta nurrus. Nurrus nii valjusti nagu ta oma elus polnud veel nurrunud. Ja nüüd ta nurrubki iga söögi ajal, kogu söögi ajal. Sööb ja nurrub. Käib nagu nabanööri pidi mul igal pool järel, vaatab aga silma ja nurrub. Hõõrub end vastu mind ja nurrub. Poeb sülle ja surub end vastu mind ja nurrub. Magab minuga koos voodis, mida ta pole seni teinud… ja nurrub. Ta magab ööunele lisaks tublisti ka päevasel ajal – ja ta magab sügavalt. Valuvaba elu! Nähes ja kogedes seda, ma tunnen, et olen valmis või paljajalu Himaalaja tippu ronima, kui seda peaks vaja minema, et mõni oma loom valust päästa. Taganemisele ega alla andmisele siin kohta pole. Sellise nurrmootori peale kasvavad või tiivad külge!
Aga nüüd siis selle nädala inglisõnumite juurde. Vaatame koos, millised sõnumid tõid inglid endaga kaasa sellesse nädalasse. Seekordsed sõnumid jaotuvad juba tavapäraselt sünnikuupäevade järgi:
• 1-5 kuupäev
• 6-10 kuupäev
• 11-15 kuupäev
• 16-20 kuupäev
• 21-25 kuupäev
• 26-31 kuupäev
Kindlasti ära unusta lugeda ka lõpusõnumit, sest ka seal on sulle väikene lisasõnum. Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele: “Järgmine”, kuni jõuad soovitud kuupäevade vahemikuni ja vaata, millised sõnumid inglid sulle seekord endaga kaasa tõid.
Energiavahetus

Kui leidsid, et see postitus oli sulle kasulik ja soovid enda poolt midagi tasakaaluks tagasi anda, siis saad seda teha näiteks vastavalt võimalustele omapoolse toetuse teel – olgu panus selleks siis kui suur või väike, mida tagasi anda soovid ja saad. Lisaks, kaks korda aastas: 30. juunil ja 31. detsembril, loosime kõigi oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremaid ja väiksemaid meeneid. Tulgu iga sinu poolt jagatud tasakaalupanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid. Kui soovid rekvisiite kopeerida, siis leiad need kopeeritavalt Hingepeegli FB lehelt. Hingepeegel OÜ a/a LHV: EE247700771001908595 või SWEDBANK: EE212200221058508715.
















































Tere, seda lugu lugedes tundsin kohe, et ma polegi ainus, kes kassi kallile opile viis, et ta saaks süüa. Kass käis enne suuremat jama lihtsalt ühe hamba välja tõmbamise pärast arsti juures, aga sealt tekkis mingi põletik, mis läks edasi neelu. Teises kohas määrati hormoonravi!!!. Ok, usaldame arste, eksole. Aasta aega sai mingit hormoonsüste, siis otsustasin, et tahan teist arvamust – kolmandas kohas öeldi kohe, et nii kaua poleks tohtinud tehagi selliseid süste. Saadeti Tallinnasse, kus on olemas opimikroskoobid ning seal selgus, et põletiku tekitas hoopis sisse jäänud närvitükk. Pärast oppi kui kass oli veits taastunud, siis ta ainult sõi mingi nädal jutti. Ning see juhtus kõik juba nüüd 3 aastat tagasi – eks oli meilgi mõte, et paneme magama, aga inimest ju ei pane keegi magama hambavalu pärast…
Tere! Väga liigutav lugu… Paraku jah, nii palju nagu on erinevaid inimesi ja suhtumisi, on ka erinevaid arste, nende suhtumisi ja oskuseid. Mina, kui Lõvi tähtkujus sündinu, tunnen tihti, et ma olen või vähemalt tahan olla see lõvi, kes ühes vene multikas “Kingitus kõige nõrgemale” saatis end Aafrikast suure pakina, millel kiri “Kingitus kõige nõrgemale” metsa, peale telekast nägemist, kuidas kiskjad jänkut taga ajavad. Ja kuidas siis pärast jänkud ja teised väikeloomad ja linnud lõvi seltsis end julgelt tundsid ja lõvi oli ka väga rahul. Ma ei saa ka abivajajat hätta jätta ja ma tean, mida tähendab, kui sul on üksainus õlekõrs jäänud – ja see aitabki. Olid kõik mu koerad 27 aasta jooksul teise või teab mitmenda ringi omad või otse tänavale tõstetud ja maha jäetud ja siis minu juurde jõudnud, on ka kõik mu kassid peale esimese ja ühe neist, kes praegu veel elus ja minuga, vähemalt teise ringi kassid. Tänavalt, eelmisest kodust ise ümber kolinud ja endise omaniku poolt kergendatult hingamise saatjaks saanu, vanainimesest jäänud loom, hoiukodudest (ka tegevuse lõpetanud hoikodust jäänud niiöelda jääk-kass) pärit loomad… Et mu praegu ainus kass, kes emakodust otse mulle tuli, sai minult nimeks Koma, siis sõbrad naeravad, et mul arenguruumi on: Punkt, Koolon, Sulud, Hüüumärk, Küsimärk jne…. Tõtt-öelda oligi tippajal mul 2 kassi + 3 koera, 1 koer + 6 kassi, peale viimase koera surma oli üksvahe 8 kassi…
Ja nüüd on 3 kassi ja kõigiga järjest mured. 3 kuu jooksul on kõigiga kliinikus käidud ja teist, mu eakaimat kassi, ootab juunis hambaop. Tema suus on silmaga nähtav surnuaed, mida esihammaste nägemise peale ei oska tagantpoolt oodatagi. Öeldi, et võibolla ühe operatsiooni käigus ei jõutagi kõike korda teha. Kuigi ta on/saab tänavu mingi aeg 15 aastaseks, oli tema veri opieelsel ülevaatusel kliinikus tip-top korras. Ma ise elan vähenenud töövõime + puuderahast, nii et siililegi selge, kui suur mu maksejõud on – aga hoolimata sellest ma ei löönud käega. Kui järjest mu lähedased mulle moraali lugesid ja mu mõtet ikkagi kassid kliinikusse saada hullumeelseks ja arulagedaks ideeks lugesid, sain ma ainult tigedaks ja veel ägedamalt hakkasin lahendust otsima. Olin valmis maha müüma, kõik mida kiirelt rahaks teha saab, peamine, et loomad abi saaks. Ja siis anti mulle teada, et rahunegu ma maha ja pole vaja midagi maha müüa, kasside opid saavad kinni makstud… Nii et minu jaoks oligi ei taganemist, ei alla andmist.