Päikeselisel pühapäeval, 23. oktoobril toimus üks tore päikseline üritus Tallinnas, Hõbeallika massaažisalongis. Hubases keskkonnas, kus suheldakse südamest südamesse ja kus üks keha teeb teisele palju head. Kella kahest seitsmeni pakkusid siin Access Barsi tehnika valdajad huvilistele tasuta Barsi seansse, panustades selle kummalise kunsti kaudu oma kaaskodanike igakülgsesse heaollu. Barsi saajatel ei olnud muud teha, kui vaid lõdvestuda ja vastu võtta.
Juba enne kella kahte jõudsin kohale ja küsisin võimaluste kohta. Mind kutsuti lahkelt osa saama. Olin varem neli korda Barsi tasulise teenusena maitsnud ja soovisin ka lühemalt vältava tasuta sessiooni ära proovida. Tagatoas ootasid mugavad tugitoolid, diivan ja kolm barsilauda koos padja ja tekiga. Kõik inimese mugavuse nimel. Sõbralikus õhkkonnas tegid viimaseid ettevalmistusi töökad päevakangelased ja istusid elavas järjekorras oma elamust ootavad teenuse saajad. Meeldiva hooliva auraga täidetud ruumi hoovas akendest kuldset rõõmsat päevavalgust, mille paistel madalale lauale asetatud suupisted ja keelekaste isuäratavalt pilku püüdsid.
Justkui lotovõiduna õnnestus mul esimesena ennast barsilauale puhkeasendisse seada ja rahulikus miljöös leidsid heatahtliku pakkuja rahustavad sõrmed mu peapiirkonna. Jälle see tuttav lõõgastav seisund kogu olemusele, mis paratamatult aeg-ajalt vajalikuks osutub. Taaskord õnnestunud maandav mõju ajukäärudes liigse loba lõpetamiseks. Sel vaiksel tunnil lisasid omapoolset efekti kõrvallaudade tegijate ajutised suigutavad sosinad ja vahepeal kellegi õrn riive mu külje vastu mööda kõndimisel. Keegi kallis kaksikleek reetis sügavama hingamisega oma õndsat uinumist. Mind valdas pooleldi kustunud mõttelõngas sügav armastusküllane ühtsustunne kogu selle armsa kogukonnaga, kus igaühel oma roll täita.
Sujuvalt lõppenud protseduurist virgusin tasahilju ja venitasin end laisalt püsti, et väljuda sest ahvatluste toast juba uue inimesena, sest peale Barsi on alati kõik uus ja hea võimalik. Enne lahkumist tegin veel suu magusaks väljapandud maiusega ja lonksasin peale oma kaasasolnud pudelivett. Nii meeldiv, nii kutsuv, nii hoolitsev tunnike, kuid tuli lahkuda.
Majast tänavale astunud, teadsin kindlalt, et päev on kirjas. Paremat valikut selleks pühapäevaks ei kujutanud ette. Peale mind oli arvatavasti palju vastuvõtjaid veel tulemas. Loodetavasti said nad kõik kogeda oodatud õnnistavat rahu ja harmooniat oma vaigistunud olekus. Ja kui kogu Eestimaa on sellisel moel kindlates kätes, siis jääbki vaid üle valida iseennast, kõige helgemas mõttes.
Suur, suur aitäh minuga tegelenud leebele naisterahvale, kes Sa laadisid mind soojast südamest, energeetiliste näppude vahendusel kerguse, rõõmu ja hiilgusega. Südamlikud tänud Eesti Access Barsi eestvedajatele, et taolise tänuväärse võimaluse kinkisite. Ja nii meeletult ülev on tõdeda, et kõik hingamispäeva üllal üritusel kohal viibinud on imelised kingitused maailmale.
KUIDAS SAAB VEEL PAREMAKS MINNA?
Andre Tamm
