Kardad rikkust
Rikkuse kartmine on laiemalt levinud, kui seda arvatakse. Kui küsida inimestelt, siis vähesed töölised oleksid valmis välja vahetama oma suuremapalgalised ülemused, aga nad kardavad olla ka nende ülirikaste inimeste nahas, kelle eraelu seltskonnaajakirjad pidevalt kajastavad. Selle hirmu taga võib olla mitu põhjust. Esiteks kiiduväärne omadus olla tagasihoidlik ja realistlik, aga teisalt võib see olla ka varjatud hirm raha, võimu ja rikkuse ees. Täpselt sama kehtib mitmete lotomiljonäride kohta. Kui rahasse suhtumine jääb endiseks, siis üsna pea ollakse miljonäristaatusest tagasi oma senisel mademel.
Sõnades küll öeldakse: “Loomulikult tahan ma rikkaks saada” seevastu aga käitutakse hoopsi vastupidiselt, enamasti enesele teadvustamata ja sel viisil on raske rahaga õigesti ümber käia.
Oled ihne ja väiklane oma rahaasjades
Ahnus näitab ainult seda, et sul puudub võime lahtilaskmiseks, see aga tõestab usaldusvaegust. Ahne inimene ei usalda maailma, mateeriat ega inimest, sest tahab nende kõigi üle ise valitseda. Mis aga peamine, ta ei usalda iseend. Kuigi aegajalt tuleb säästa, on ka pillamine kahjulik. Võib tunduda veider, aga ka ahne inimene kannatab hingelise vaesumise all. Lisaks on kokkuhoid vales kohas, eriti rahanumbri kasvu silmas pidades, pigem kahjulik kui kasulik. Selleks, et raha saaks sind suurejooneliselt teenida, pead sellele andma piisavalt tegevusvabadust. Ega asjata öelda, et raha tegemiseks on vaja raha kulutada. Ära unusta järgmist reeglit:
raha suhtub minusse alati ainult nii suurejooneliselt, nagu mina suhtun temasse.
