Intervjuu Kaja Keiliga: ajurveeda võtmesõnadeks on individuaalne sobilikkus

Ma püüan seda alati teha nii, et me esialgu toome hästi palju praktilisi näited, et inimene hakkaks iseennast nendega seostama. Üks lihtne näide, mida ma tavaliselt toon, on see, et kujutage ette, kui te lähete poodi ja kassapidaja ütleb teile midagi väga halvasti, siis on kolm võimalust, kuidas ajurveeda mõistes kolm erinevat inimtüüpi reageerivad. Inimene, kellel on hästi palju õhu- ja ruumielementi, mis on ajurveedas vata, tema satub kohe ärevusse. Inimene, kellel on tule- ja vee elementi, mis on ajurveedas pitta, tema vihastab või hakkab kohe paika panema. Inimene, kelle on maa- ja vee elementi, mis on ajurveedas kapha, tema ei taha konflikti, pöörab selja ning läheb minema või lihtsalt solvub.

Selliste praktiliste näidete põhjal me õpimegi. Muidugi on olemas ka testid. Päris paljudes ajurveeda ajakirjades on olemas kehatüübi testid, mida võib ka teha, aga meie meel tänapäeval on niivõrd mõjutatav, ja me kaldume mõnikord ennast testima selleks, kes me tahame olla. Toon näite meie pikast kursusest, kus me teeme kohe algul testi ning hiljem võivad need muutuda või tekivad erinevad taipamised.

Kas paremuse või halvemuse poole?

Ei olegi paremuse ega halvemuse poole, lihtsalt enese äratundmise poole. Teine asi, mis alati ka praktikas juhtub, on see, et inimesed muutuvad tolerantsemaks nii enese kui teiste suhtes ja hakkavad aktsepteerima, et need elemendid, mis loodus mulle on andnud, tuleb omaks võtta, samuti vastavalt nendele reguleerida enda eluviisi ja toitumist. Kui me nende elementide ja omadustega töötame, siis selle tulemuseks ongi see, et me tunneme iseennast rohkem ära ning saame vastused sellele, miks üks või teine asi minu puhul toimib või ei toimi. Samuti ei saa ajurveedat õppida üleöö ega raamatust, see on pikk protsess ning seda tuleb õppida läbi kogemuste ning taipamine tuleb sünkroonis teadmiste seedimise võimega.

Kui pikk on olnud teie teekond ajurveedani?

Minu päris esimesed kokkupuuted ajurveedaga olid üle kahekümne aasta tagasi, kuid ma ei osanud siis taibata, et see ongi ajurveeda. Kuid päris teadlikult järgin ma igapäevast elustiili step-by- step ehk ca 7-10 aastat, järjest kinnistuvate uute teadmiste ja kogemuste najal. Sel puhul on teada, et see ei saa kunagi valmis, vaid areneb kogu aeg. Kui ma mainisin, et kõigi oma sõsarteadustega kokku on ajurveeda ikkagi osa terve suure universumi ja looduse teadusest, siis seda ei olegi võimalik hoomata ühe korraga. Muidugi on meetodeid, kuidas teadmisi ammutada mis tahes teisel moel, kuid tihtipeale on nii, et me ei suuda neid korraga ära seedida. Näiteks üks praktiline viide — kui teil on mõnikord peavalud, mis algavad äkki ning lõppevad äkki, siis need on just seotud uudsete asjadega, kui te olete saanud uut infot, mida teie mentaalne seedetuli ei ole jõudnud ära seedida. Mida ajurveeda veel ütleb, on see, et ei ole tarvis kõiki sümptomeid hästi kiirelt maha suruda. Ma ei mõtle siin üldse mitte ainult klassikalist meditsiini akuutsete teemade kontekstis, vaid ka näiteks elades pikalt Saksamaal kogesin, kuidas inimesed võtsid igaks juhuks homöopaatilisi pille. See viib meie enda tunnetust järjest rohkem eksiteele. Selles mõttes on nii ka toitumise kui ka mis iganes teise tegevuse juures oluline, et me oskaksime täpselt ära tunda seda, mis meid mõjutab. Kui hakata midagi muutma, siis ei saa tahta üleöö hakata teiseks inimeseks, vaid võtta esialgu ainult üks harjumus käsile. Ühe harjumuse muutmise aksepteerimine võtab kehal ja meelel aega umbes seitse päeva ning selleks, et see harjumus kinnistuks, läheb veel 30 päeva. Enamasti juhtub see, et ootame seitse päeva ära ning siis loobume, kuid vaene füüsiline keha, kes on viimaks nõustunud muutust omaks võtma, peab ennast uuesti ümber kohandama.

Me peame hästi enda füüsilise keha eest hoolt kandma, sest tema on selline üksus, kellel ei ole üldse võimalik mingeid otsuseid vastu võtta, kõik otsused teeb tema eest meel. Temal on ainus võimalus reageerida ning seda tuleb tõsiselt võtta.

Mis teeb ühe inimkeha õnnelikuks?

Füüsilisele kehale meeldib kõige rohkem stabiilsus. Tema ei taha väga suuri muutusi, mis on ka loogiline, sest füüsilise keha eesmärk on hoida tasakaalu ja pakkuda hingele turvalist kodu. Mis teeb füüsilise keha õnnelikuks, on see, kui muutusi tutvustatakse talle leebel ja arusaadaval moel. Näiteks mitte teha ekstreemdieete ja -puhastusi, vaid teha seda temale individuaalselt sobival moel. Ajurveedas tehaksegi puhastusi selliselt, et keha ei jäeta nälga, vaid toidetakse kerge magusa maitsega, näiteks basmati riisil baseeruv kitchari, ning samaaegselt puhastatakse, kasutades teravaid ja mõrusid maitseid, näiteks teatud vürtsid ja teed. Füüsiline keha on õnnelik, kui meie meel teeb tema jaoks õigeid otsuseid.

Monika Kuzmina