2Kõik saab alguse sõnast
Iga sõna, mida välja käid on nagu seeme, mis võib idaneda ja kasvada millekski palju suuremaks — olenevalt sellest, kuhu ja kuidas selle külvad.
Tihti on nii, et me kipume mõtlema sõnadest kui lihtsalt suhtlusvahendist, millega jagada erinevat infot, anda edasi mõtteid või soove. Kuid tegelikult on igal sõnal ka oma vibratsioon ja suund. Sõnad pole pelgalt hääliku- ega tähtede kombinatsioonid, vaid iga sõna peidab endas jõulist impulssi, mis väljub meist ja hakkab väljaspool meie teadvust tegutsema.
Mõtle kasvõi oma igapäevasele olukorrale, kui oled poes ja vaatad hinda, mis on oodatust kallim. Sul lipsab suust välja lause: “Mul pole niikuinii kunagi piisavalt raha.” See lause võib tunduda küll kahjutuna, kuid tegelikult kinnistab see sinu jaoks piiravat veendumust, et sul ei ole kunagi piisavalt raha, et soetada endale midagi kallimat. Samas oleks sul olnud võimalus end häälestada uuele ja kõrgemale vibratsioonile lausudes: “Ma otsustan, et raha tuleb minuni erinevatel, uutel ja ootamatutel viisidel” või „Võtan raha vastu igast võimalikust allikast ja viisil ning mul on seda alati rohkem kui vajan.“
Nüüd kujuta endale ette ema, kes kuuleb, kuidas tema laps ütleb: “Ma ei oska joonistada.” Kui aga ema vastab selle peale: “Sul tuleb see juba väga hästi välja ja iga harjutamisega läheb sul see aina paremaks“, siis on see juba sõnaline seeme, mis võib kasvada ja areneda lapse enesekindluseks ja julguseks. Seevastu, kui laps oleks uhkusega toonud emale oma joonistuse, mis võib alguses välja näha kui kritseldus ja ema selle peale ütleb, et see ei kõlba kuhugi – viska minema ja joonista midagi ilusat. Siis ka see, välja öeldud lause on idanema pandud seeme, mis aga võib hävitada lapse tuleviku enesekindluse ja julguse midagi uut proovida või teha.
Näide elust. Laps oli 8-10 aastane ja laulis ning ema ütles talle naljaga, et ta ei laulaks, sest ta ei oska üldse laulda, või ei pea üldse viisi. Pärast seda hetke laps ei laulnud enam üldse. Ema kahetses seda terve elu, et lapsele nii ültes – isegi naljaga pooleks. Aga selline, isegi naljaga öeldud, negatiivne kriitika võib lapse eneseusu hävitada ja tema potentsiaalile ranged piirangud peale panna.
Sõnade loov energeetiline jõud ilmneb eriti selgelt siis, kui me võrdleme omavahel kahte lauset:
- “Mul pole raha.”
- “Ma loon enda ellu rahavoo.”
Esimene lause kõlab nagu fakt, kuid on tegelikult korduv eneseprogrammeerimine, mis hoiab fookust puudusel ja keskendub “probleemile”. Teine lause seevastu avab ukse uuele kogemusele ja see ei eita hetkeolukorda, kuid see loob liikumise, lootuse ja potentsiaali. Ehk siis keskendutakse lahendusele. Just selles peitubki sõna vägi – iga sõna, mida välja ütleme juhib meie tähelepanu, ja kuhu läheb fookus, sinna liigub ka eluenergia.
See erinevus pole pelgalt semantiline. Sõnade välja ütlemine ja veelgi enam nende tundmine aktiveerivad meis erinevaid sisemisi programme ja neurokeemilisi protsesse. Kui kõneled endaga armastavalt ja julgustavalt, siis aktiveeruvad rahulolu, turvatunne ja optimismiga seotud keemilised reaktsioonid. Kui sa kinnitad endale pidevalt, et oled vaene, haige, õnnetu või keegi sind ei armasta ja oled üksi, siis sa mitte ainult ei sisenda seda oma teadvusse, vaid programmeerid end elama vastavalt sellele mustrile. Lood omale uskumuse, et see ongi nii. Nimelt vastab sellele ka sinu keha – pingega, väsimusega, haigusega, “lõksus” olemise tundega. Seepärast võib liialdamata öelda, et iga sõna, mida endast välja saadad, loob sinu reaalsust ja paneb paika sinu elu kontuurid.
Meil kõigil on valida, kas kasutada sõnu oma elu ülesehitamiseks või selle lammutamiseks. Kui juba luua — ja me loome ju nagunii igal hingetõmbega — siis valida teadlikult need sõnad, mis on toetavad, tõstavad ja avavad meie elus erinevaid uksi, mitte ei pane neid järjest kinni. Seetõttu tulebki meeles pidada seda, et kõik saab alguse sõnast – lihtsast lausest saab uus suund, uus tunne, uus reaalsus, uus vibratsioon ja energia.
Järgmiselt leheküljelt leiad mõtteid ja vastused sellele, milmääral mõjutab sisekõne sinu elu.
