Pead raha “räpaseks”
Tihtilugu valitseb koduse majandusliku olukorra osas vaikimine ja koduperenaine ei tea, kui palju nende abikaasa teenib. Vanemad räägivad oma lastega kõigest, aga mitte sissetulekutest. Sõprade seas peetakse kohatuks teenuse eest raha küsida/nõuda või pakkuda. Kusjuures elu oleks palju lihtsam ja ka ausam, kui suhtumine rahasse oleks vähem negatiivsem. Asi pole ju selles, et sõbralikult osutatud teenuse eest salaja siiski midagi nõutakse/oodatakse või pakutakse. Seetõttu on sõprade abi kasutamisega seotud väljendamatud kohustused, mida on tihtilugu väga raske hinnata ja mis tekitavad hilisemal sissenõudmisel vaidlusi ja lahkhelisid. Lisaks nõuavad need nii palju vaeva, et eelistatakse kutsuda sõprade asemel mõni võõras inimene, kellele töö eest makstakse küsitud hinda. Pea meeles, et teenuse eest maksmine pole mitte väljalunastamine, sageli on see tõeline võla kinnimaksmine.
Räpane tundub raha ainult neile, kes pole selle sisemist olemust endale tunnistanud ja tajuvad mateerias midagi põlastusväärset. Kui sa usud sügaval sisimas ning teadlikult, et raha on räpane, siis sa ilmselt seda teksti ei loekski. Aga milline on siis sinu suhtumine rahasse? Kontrolli, kas sa ei pea raha siiski sügaval hingesopis ikkagi “kõige kurja juureks“. Kui see nii on, siis enamjaolt on tegemist sellega, et sa ei suuda öelda “jah” omaenda vajadustele ja ihadele, mis on äärmiselt problemaatiline, mitte ainuüksi rahapsühholoogia vaatevinklist, vaid ka hingelise ja kehalise enesetunde seisukohalt. Kui oled oma rahaga avameelne, siis tagab sinu sissetulek sulle rohkem elurõõmu, kramplikust olukorrast vabanemist ning muretust.
Pead raha oma elus kõige tähtsamaks
Öeldakse, et raha on kogu majanduse vereringe ning see paneb “rattad käima“. See võib ju õige olla, kuid kui vaadata asja teise nurga alt, siis veri pole ainus asi, mis organismi elus hoiab… Ilma südameta, mis paneb vere liikuma; ilma maksata või neerudeta, mis verd puhastavad, veri pakseneks ning vereringe seiskuks. Kahjuks omistavad inimesed, kes rahast ei pea, sellele suuremat võimu, kui nad tegelikult tahavad, sest viha kätkeb endas palju enam jõudu kui ükskõiksus või harmoonia, mille poole püüelda.
