Intuitsioon vs. sisetunne: kuidas mõista, kuulata ja usaldada oma sisemist häält

• Intuitsioon on vaikne teadmine, mis tekib ilma teadliku analüüsita. Intuitsioon on vastand tundmusele ja see põhineb aju võimel tuvastada mustreid, kogemusi ning peeneid vihjeid, moodustades neist kiirelt erinevaid taipamisi. Intuitiivsed inimesed näevad, mis võiks olla, nad on tulevikku suunatud ja sageli loovad uutmoodi tähendusi nähtavale. Näiteks kogenud arst võib „tunnetada“ diagnoosi ette juba enne testide tulemusi, tuginedes aastatepikkusele kogemusele.
• Sisetunne on seevastu sageli just tugev kehaline ja emotsionaalne reaktsioon – nagu instinktiivne aisting, “paha aimdus” või ootamatu kergus, „liblikad kõhus“ jne –, olgu see siis pingetunne kõhus, raskus rinnus, elevus jms tundmus. Sisetunne on seotud meie autonoomse närvistiku ja nn “teise ajuga” seedekulglas, reageerides kiiresti ja sageli käivitub just kaitsemehhanismina. Seetõttu nimetatakse sisetunnet tihti ka kõhutundeks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et intuitsioon on justkui vaimne märk ning põhineb „õpitud või varasematel kogemustel“, sisetunne on aga põhineb instinktidel ja on tihti seotud kehast tuleva hoiatus- või juhatustundega. Näiliselt erinevad, ent tegelikult täiendavad nad teineteist suurepäraselt. Koos moodustavad nad võimsa duo, mis aitab orienteeruda olukordades, kus loogika üksi hätta jääb.

Kehaline teadikkus

Meie keha on imeline ja sisetunne on seotud just kehalise reaktsioonina alateadlikule ohule või võimalusele ja keha on sageli esimene, mis reageerib. Seda nimetatakse somaatiliseks intelligentsuseks ehk kehaliseks teadlikkuseks. Kui õpite kuulama ja märkama oma keha signaale– näiteks südamelöökide kiirenemist, kurgus pitsitust, lihaspinget või vastupidi, hoopis kergust, lõõgastust, „liblikaid kõhus“ jne aistinguid – hakkate märkama, kuidas keha annab vihjeid juba ammu enne, kui mõistus järgi jõuab. See somaatiline intelligentsus on treenitav ning väga oluline intuitsiooni osa.

Tänaseks päevaks on paljud inimesed oma kehast ja tunnetest lahti ühendatud, võib öelda isegi, et lausa võõrdunud – eriti ilmestub see siis, kui ollakse kroonilises stressis. Kui keha on pidevas valvelolekus ehk siis põgene ja võitle režiimis, võib olla raske vahet teha intuitsioonil ja ärevusel. Seetõttu on oluline kasvatada oma kehatunnetust teadlikult läbi erinevate praktikate nagu jooga, mindfulness või isegi hingamisharjutused, eriti sügav hingamine 4-7-8.