Piirid
Austage oma piire ja ärge nende pärast vabandage.
Iga „EI“, mida ütlete neile asjadele, mis teid „JAH“ ütlemisega tühjaks tõmbavad, on kohad, mis seavad paika teie piirid ja aitavad teie hingel end joondada. Piiride seadmine ei ole isekas olemine, need on enesearmastuse ja enese respekteerimise alus.
Kui teie ise ei pane enda piire paika, siis teised väljastpoolt hakkavad neid piire veelgi enam kokku suruma. Igal inimesel on piirid isikliku ruumi, intiimsete partnerite, pere, sõprade, tuttavate ja võhivõõraste jaoks. Nüüd küsige endalt, kus asetsevad need piirid teie jaoks, kui lähedal või kaugel. Kui tuttav (töökaaslane) palub teil ära teha tema töö, sest ta läheb perega puhkama ja tal pole selleks aega, aga ta peab selle töö näiteks esitama esmaspäevaks. Kas olete nõus seda tegema või ei? Kas ohverdate oma vaba aja selleks, et tema saaks oma perega rohkem aega veeta kui teie? Kui ütlete, et te ei tahaks seda teha, sest teil ka omad plaanid ja ta ikka teid moosib, et mis see siis teil nüüd see ära teha on, olete ju nii andekas ja teil läheb see nii libedalt – temal aga kulub selleks nii palju aega ja siis ta ei saa ÜLDSE OMA perega koos olla… näiteks lepite ja olete nõus seda tegema – teiselt poolt tuleb jess – saingi oma töö teisele kaela määrida, teine kordki kasutab ta teid ära, aga siis ta nihutab teie piire järjest koomale, kuni jõuab teie isiklikku ruumi välja. Kaua te endast üle lasete sõita enne, kui hakkate enda eest seisma ja „EI“ ütlema?
Ma ei ütlegi siin seda, et teatud olukordades ei peaks või tuleks vastu tulla, ikka tuleb ja see on normaalne seni, kuni käsi peseb kätt ja energia käbi kahes suunas. Kui teil abi vaja, siis tuleb see inimene ka teile appi, mitte nii, et ainult teie aitate kõiki ja seda enda arvelt.
Kui nüüd mõtlete sellele, siis kui tihti olete lasknud endast nö üle sõita ja kas mingil hetkel tuleb piir ette ja olete siis enda eest seisnud? Kus on teie piirid, kui kaugele te lasete end suruda enne, kui enda eest seisma hakkate?
Kui tihti teie üle „nalja“ tehakse ja teid naeruvääristatakse kas siis kodus, tööl, koolis või mõnes muus seltskonnas? Kuidas sellele reageerite ja mis tundeid see teis esile toob? Üks asi on teha enda üle ise nalja ja teine asi on see, kui keegi teine teeb seda pidevalt, teie arvelt.
