Sõnumid 4.-10. augustiks

Me võime mõistusega aru saada, et keegi meist ei jää ilmasambaks ja ükskord saab kõigi aeg siin ilmas otsa, aga siis, kui see hakkab reaalsuseks saama, pole me ometi selleks valmis. Eriti, kui surm läheneb ebaloomulikul moel – kas läbi haiguse või selle, et talle püütakse poolele teele vastu minna. Meil pole enam sundravi ja hooldushaiglasse inimese saamine on ka selline saaga, et need, kes selle tee on läbi käinud, on öelnud, et olukord on väga lootusetu, lisaks sellele, et hooldushaigla koha kuumaks on nii suur, et ei jagu sellest ka pensionist + omavalitsuse toest kokku ka mitte.

Mida sa hing teed, kui su lähedane, kes elab üksi ja eemal, on võtnud nõuks, et arstile ta ei lähe oma halva enesetunde ja söögiisutuse ja valudega ja valu ei vaigista ta mitte valuvaigistiga, vaid millegi mõjusamaga. Isegi mitte alkoholiga, vaid eetriga. Küll mitte juues, vaid aure sisse hingates. Ja nii, et ta on päevast päeva auru all ja vähemalt korra nädalas täiesti ebaadekvaatses seisundis, nii et ei suuda telefonile vastata ega korteriust avada. Ja kui on selge, siis väljendab väga selgelt, et ta ei tee ust lahti, kui teda püütakse viia arsti juurde või tahes kuhu mujale. Ja oma käitumisega annab mõista, et ega teda saagi kuskile viia teisiti, kui kinni sidudes ehk vastu tema tahtmist…

Ja siis sa lihtsalt pead tõdema, et ta on võtnud otsuseks ise reguleerida, kuna ta siit ilmast lahkub ja vägivaldse kuskile viimise tulemusel võib tekkivast stressist tal süda üles öelda, kui mitte miski muu – ja kui teda ei viida, siis ta organiseerib ikka nii, et teda ei saa tema otsuse täideviimisel takistada. Sa võid konsulteerida meedikute, keemikute, juristide või kellega iganes – aga lõppkokkuvõttes saad ikka aru, et ükskõik, kui palju sa ka ei võimle, midagi head ehk sinu poolt soovitut see endaga ei too, pigem vastupidi – et see lähedane “lisab gaasi”, et siitilmast lahkumist kiirendada, et keegi ei saaks teda takistada ega segada. Sa istud ja ohkad. Tema vanaema lämbumissurma üle ilguti – et kas see ikka oli õnnetusjuhtum, vast ikka enesetapp? Tema ema poos end üles 86 aastasena. Tema vend langes masendusse, depressiooni ja lõpuks neurasteeniasse, kui eluaegne tööandja talle sobimatus kohas ja viisil ütles talle töökoha ja tema vajaduse üles, nii et ta aasta-aastalt hääbus, kuni tegelikult, kõrvalt vaadates võiks öelda, loobus elamast ja kuhtus paari aastaga lõplikult. Ja nüüd, veidi enam, kui pool aastat peale venna matmist, on ta võtnud iseenda letti ja püüab oma eluga kiirendatud korras lõpparvet teha.

Sa lähed peegli ette, vaatad teraselt silma ja küsid endalt, et ega ometi sina ka mõne aastakümne pärast segi lähe. Hirm hakkab juba sellise eelloo, “perekondliku traditsiooni” peale mõeldes. Ja ei oska muud arvata, kui et – siiani oleks sa võinud sada surma surra, aga “pole lastud”. Ükskõik mis õnnetused või kriisiiolukorrad poleks ka olnud – traumad, tulekahjud, kukkumised, relvadega ähvardatud saamised ja mis kõik veel – sa oled kõigest läbi tulnud ja siiani elus, aga need teised enam pole. Ja sa ei oskagi muud arvata, kui et nii lihtsalt ja nii vara sul surra ei lasta. Et sa oled reeglimurdja. Lõpetad põlvkondi enne sind alguse saanud jada. Sellest hoolimata pole ei kerge ega rõõmus olla. Sest näed, et viimane lüli enne sind annab oma parima, et lahkuda enda reeglite järgi. Ja oma sisimas sa tunned, kuidas tagurpidiloendus jäänud elupäevade loendamiseks on käivitunud. Sa tead, sa lihtsalt tead, kuna oled hooldanud neid, kel on jäänud viimased nädalad elada.

Ja hetk enne seda, kui päris sorgu vajud, süttib kuskil su teadvuses pirnike. Hubiseb, väreleb ja jääb põlema. “Kui kuskil sulgub üks uks, avaneb kuskil mõni teine”. “Kui suguvõsas keegi sureb, siis aasta jooksul keegi sünnib”. Õige, nii ongi, meil on korduvalt tõestust leidnud.

Olnu teeb tulevale ruumi. Eluring. Lase olnul minna, et tulev saaks tulla. Ei saa sorgus olla, vaid tuleb olla valmis suurteks muutusteks ja uuelaadseks eluks. Loodus ei salli tühja kohta. Ja samal ajal põrnitsevad süda ja mõistus tõtt ja mõlemad tahavad esimest viiulit mängida. Üks tahab juba ette leinata ja teine sunnib edasi minema ja end kokku võtma kõigest hoolimata. Ehk… väga võimalik, et lähinädalatel võtan ma aja maha ja sõnumeid ei kirjuta, kuna mind on mujal rohkem vaja.

Aga nüüd siis selle nädala inglisõnumite juurde. Vaatame koos, millised sõnumid tõid inglid endaga kaasa sellesse nädalasse. Seekordsed sõnumid jaotuvad juba tavapäraselt sünnikuupäevade järgi:

• 1-5 kuupäev
• 6-10 kuupäev
• 11-15 kuupäev
• 16-20 kuupäev
• 21-25 kuupäev
• 26-31 kuupäev
Kindlasti ära unusta lugeda ka lõpusõnumit, sest ka seal on sulle väikene lisasõnum. Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele: “Järgmine”, kuni jõuad soovitud kuupäevade vahemikuni ja vaata, millised sõnumid inglid sulle seekord endaga kaasa tõid.