5Fermenteerimisprotsessi pikkus?
Keskel – on tekkinud juba kerge eraldumine – kindlasti ära kurnata.
Paremal – on üle käärinud.
Foto: Positively Probiotic
Paljud arvavad, et mida kauem lasta oma seenekultuuril käärida, seda parem, aga tegelikult see nii ei ole. Parima keefiri saad siis, kui seda on kääritatud kuni 24 tundi või siis, kui keefirile on tekkinud kerge hapukas mekk ning keefir on paksenenud. Kui aga lasta keefiril käärida 48 tundi või kauemgi veel, siis väheneb keefiris probiootikumide tase, kuna bakteritel hakkab toit otsa saama ning seejärel hakkavad bakterid otsast surema. Ainus kord, kui võid oma keefiri kauem kääritada on see, kui teed peale teise käärituse, ehk siis teed oma keefirile topeltkäärituse. Mis see täpsemalt on ja kuidas seda teha, sellest veidikene hiljem. Peamine, millega sul arvestada tuleb on see, mis on sinu kodune toatemperatuur ja millist piima kasutad (taimset või loomset). Oma keefiri valmistamisel võid kasutada nii lehma-, kitse- kui ka taimset piima, vahe on ja vahe peitub just seenekultuuri eluea pikkuses. Erinevad piimad käärivad ka erinevalt ning kui vahetad piima, ka siis võtab seenel üleminek natukene aega. Näiteks, kui said oma seene inimeselt, kes teeb keefiri lehmapiimaga ja sina tahad teha taimsega. Üleminek võib võtta kuni kolm päeva aega, enne kui hakkad saama normaalset ja sinu piimale vastavat ning õiget keefiri. Põhiliseks indikaatoriks, kas keefir on valmis enne või pärast 24 h on see, kui piima segades näed, et piim on muutunud paksemaks – ehk siis piimast on saanud keefir. Piimale on tekkinud hapukas aroom ning maitstes on samuti tunda keefirile omast hapukat maitset.
Unustasid piima paariks päevaks käärima?

Kõik oleneb muidugi sellest, kui pikaks ajaks sa oma piima käärima unustasid? Kui see on 48 tundi ja purgis olev sisu on kergelt eraldunud, ehk tekkinud on selgepiiriline vadaku ja hapupiima piir. Kui nüüd vaatad ülalolevat fotot, siis näed, et esimesel purgil (vasakul) on purgi põhjas märgata kerget eraldumist, mis näitab seda, et keefir on valmis kurnamiseks (reeglina näeb enam-vähem selline välja kuni 24 h kääritatud keefir). Keskmisel purgil on juba eraldumine märgatavam ning siin on reeglina kääritusprotsess kestnud 36+ tundi ja keefir on hakanud juba kergelt üle fermenteeruma ning maitse on kõvasti hapum, aga keefir on kenasti kasutatav. Parempoolse viimase purgi sisu näeb välja reeglina selline, kui keefiri on fermenteeritud 48+ tundi ning vadaku eraldumine on väga selgepiiriline. Sellisel keefiril on väga hapu maitse ning juurde võib olla tekkinud ka tugev pärmi aroom. Muidugi oleneb kõik suuresti ka sellest, kas tegemist on kevadise, suvise, sügisese või talvise keefiriga ja milline on sinu kodune keskmine temperatuur kääritusprotsessi ajal. Mida soojem ruum, seda kiiremini keefir valmib ja mida jahedam, seda kauem võtab protsess ka aega. Sama nagu paned puhkeperioodiks keefiri külmikusse käärima, protsess võtab päevi aega, mis toatingimustes valmiks sul kuni 24 tunniga. Pea meeles, et sinu piimaseen on mesofiilne kultuur, mis tähendab seda, et nende kõige soodsaim elu- ja kasvukeskkond jääb 20-30 °C vahele, aga mesofiilide üldine kasvuspekter on 5 – 50 °C vahel. Kui temperatuur on alla 20 kraadi, siis sinu piimaseen on loiu kasvuga ja spektri kõrgemas otsas on terad jällegi liiga aktiivsed.
Mida siis peale hakata sellise keefiriga? On teine liiga hapu, et juua… Esimene asi, mida teha saad, on välja kurnata piimaseen ning siin loputada seen ära värske piimaga ning siis see loputuspiim valada samuti sellele ülehapnenud keefirile lisaks ja läbi segada. Nüüd siis vala oma piimaga loputatud seenele peale uus piim ning pane ta uuesti käärima.
Nüüd tule tagasi selle ülehapnenud keefiri juure. Sul on mitmeid võimalusi, mida sellise keefiriga peale hakata. Reeglina, mida mina teeks, kui selline asi juhtuma peaks – on näiteks pannkooke, smuutit, kohupiima ja siis kohupiimakooki või juustu. Samuti võid sa teha sellest salatikastme – kasuta seda sellistes salatikastmetes, mis tahavad saada näiteks jogurtit, hapukoort või hapupiima. Sobib ideaalselt. Leiva-saiataignas, mis tahab saada nt keefiri, hapupiima või jogurtit ja millel on kasutatud kergitusainena pärmi asemel soodat – ideaalne variant jälle. Jäätise põhjana saad samuti seda ära kasutada, kui teed kodus jäätist. Näomaskina, super nahale muide ja imeline abimees neile, kes on hädas pigmendilaikudega või mingil põhjusel soovivad nahka pleegitada. Noorendab ja toidab nahka, muudab naha pringimaks, kirkamaks ning elastsemaks.
Siin on ainult mõned võimalikud kasutusalad, mida oma ülekäärinud keefiriga peale hakata.















































