Varjatud tõde kaloritest

Nüüd, mil kõik on öeldud ja tehtud, on hea uudis see, et oleme selgeks saanud kuidas toitu valmistada ning seda süüa nii, et kaloreid võimalikult maksimaalselt ära kasutada. Me töötleme ja küpsetame toitu ja me töötleme neid seni, kuni saame niipalju kaloreid nagu etiketil kirjas. On võimalik, et meie esivanemad ühendasid oma töödeldud toidu eelistuse ainulaadse võimalusega valmistada seda vastavalt vajadusele. Huvitaval kombel Carmody uuringus olnud hiired mitte ainult ei saanud rohkem energiat töödeldud lihast, vaid nad ka eelistasid küpsetatud liha. Olgugi, et nad eelistavad grillitud liha toorele, ei leiuta nad kunagi küpsetamise võlusid. Meie aga leiutasime. Kui see mõte on õige, mida me oleme pärinud oma unikaalsest lähiajaloost, siis ei ole see mitte vajadus tarbida liha või rasva, vaid selle asemel eelistatakse tarbida sama palju kaloreid, aga saada need kätte võimalikult kiiresti, et meil oleks vaba aega tegeleda uuemate leiutiste (Iphone, Ipod, tahvelarvuti jne) ja SMSide saatmistega. See aga on märk inimese leidlikkusest, kuidas me oleme välja mõelnud viisi tarbida sama hulga kaloreid võimalikult vähese pingutusega. Isegi meie sooled ei pea eriti tööd tegema, ega ka bakterid ja vahest isegi hambad ei pea tööd tegema. Märkus: *Juba paar aastat tagasi ütles minu hambaarst, et viimastel aastatel (nüüd rohkem) on tekkinud hästi palju noori, kellel puuduvad 4-8 tagumist purihammast, ehk siis mõlemalt poolt ja ülevalt ning alt 1-2 hammast, sest nad ei kasuta oma hambaid selleks, milleks neid on loodud – liha närimiseks). Kui normaalsel inimesel on suus 28+4 hammast, siis neil noortel on heal juhul 20-24 hammast. See on tegelikult tõsine koht mõtlemiseks. Meie kaasaegne toitumine on meede meie evolutsioonilisele edule, või vähemalt oleks meie korilastest-küttidest esivanemate vaatevinklist, kes vajasid ning tahtsid rohkem kaloreid. Kaasaegse perspektiivi järgi ei olnud nad edukad. Nüüd on meil jällegi liiga palju kaloreid ja seda just madala kvaliteediga kaloreid. Tänapäeval on üks kolmest ameeriklasest ülekaaluline. Viimase 30 aasta jooksul on meie toidus olev kalorite arv hüppeliselt tõusnud ja on tõsunud just ka nende kalorite arv, mida me saame tugevalt töödeldud toidust. Vaadates asja teises valguses, siis võiksime süüa vähem töödeldud toitu ja rohkem toorest. See ei ole “romaani” ülevaade (sellised toidud omavad rohkem meile kasulikke aineid nagu B-vitamiin, fütotoitained, mineraalid ning on head põhjusel, et neil pole mingisugust pistmist kaloritega). Mis aga võiks “romaanis” olla, on teadmine, et sellise toidu tarbimine aitab alandada kaalu, sest vajaminevad kalorid ühtivad kasutatavatega. Kuid see käib käsikäes sellega, palju sa kaalu kaotad ning see omakorda sõltub taimedest ja loomadest, mida te oma toidus kasutate ning kes olete teie ja teie mikroobid ning see on alles algus, millest me hakkame aru saama.

Allikad:  Scientific American ja Rob Dunn