Keldi astroloogia – Druiidide maagilised puud ja loomad

Mulle on juba väikesest peale huvi pakkunud müütilised olendid, muistendid, keldid, druiidid, nõiad, maagid jne, jne. Ka nüüd, aastakümneid hiljem olen ma selles endiselt sees. Mõtlesin, et jagan täna teiega siin ühte põnevat vaatenurka druiidide sodiaagiringist. Neid, druiidide puude (üks varasem postitus sellel teemal) ning astroloogilisi vasteid leidub väga palju erinevaid, milline neist tõde on, kes seda päris täpselt teab. Minule tundus just see variant kõige huvitavam olevat ning seetõttu otsustasin seda siin ka jagada. Vaadates enda lähedasi, pere ja ka iseend, siis näen nies mitmeid seoseid. Kas ka sina seda näed, oleneb juba sinust endast. Igaljuhul tasub lugemist.

Kas keldi astroloogia on päris asi? Jah, on küll! Druiidid ja keldid järgisid Kuu tsüklitel põhinevat kalendrit. Nad jagasid aasta 13 kuuks- ehk lunaarkuuks ja üheks eriliseks päevaks, mida peeti aasta kõige väekamaks päevaks ehk siis talvise pööripäeva päev, mida kutsuti ka Nimetuks päevaks.

Keldi astroloogia

Druiidid on alati olnud suurepäraseks näiteks sellest, kuidas nõidus ja maagia võib täielikult põimuda loodusega. Keldi astroloogia kohaselt oli iga kuu seotud ühe kindla puu ja püha loomaga, kellele omistati maagilisi võimeid. Neile pühendatud kuul on nende vägi eriti tugev ning puudega seotud loitsud mõjuvad siis kõige tõhusamalt.

Keldi astroloogia 13 kuud moodustavad omamoodi druiidide sodiaagiringi. Uskumuse järgi saab iga sündinud laps oma sünnipuult erilise väe, mis kujundavad tema iseloomu ja saatust. Sünnipuu oli inimesele justkui väekas tööriist ja värav looduse maagiasse, mille kaudu saab ühenduda maa ja vaimu jõududega.

Nimetu päev, 23. detsember, oli tuntud ka kui „Võimaluste püha“, langeb talvise pööripäeva ehk Yule ajale. See oli (ja on siiani) püha päev, mis on pühendatud ainult puuvõõrikule – tamme talvisele vastele.

Tamme ja puuvõõrikut peeti võrdselt võimsateks ja neid võib võrrelda nii Yin ja Yang kui valguse ja pimedusega. Druiidid viisid läbi iidset tseremooniat „Tamme ja puuvõõriku rituaali“, mille käigus ronisid nad püha tamme otsa ja lõikasid sealt puuvõõrikut ning ohverdasid kaks valget härga. Lõigatud puuvõõrikust valmistati maagiline eliksiir, mis väidetavalt ravis kõiki haigusi, lisaks veel viljatust ja neutraliseeris mis tahes mürgi mõju. Rituaali on kirjeldanud Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus) oma teoses “Looduslugu” (Naturalis historia), mis on üks vähestest muistsetest kirjutistest, kust on üldse võimalik midagi druiidide kohta õppida või lugeda.

Mis oli druiidide Nimetu päev?

Druiidide Nimetu päev, mida vahel kutsuti ka Nullpäevaks, oli müstiline vahepäev keldi kalendris, mis jäi vana aasta lõpu ja uue alguse vahele. See langes enamasti 23. detsembrile, talvisele pööripäevale – ajale, mil aasta pikim öö sünnitab tulevase valguse. Druiidide jaoks ei kuulunud see päev ei vanasse ega uude aastasse, vaid tähendas püha pausi ajas ja hetkes, mil maailmade vaheline loor oli kõige õhem.

See oli aeg vaikuseks, sisemiseks puhastumiseks ja uuestisünniks ehk hetkeks, mil vana Päike suri ja sündis uus valgus. Selle päeva rituaalid keskendusid peamiselt mineviku lahti laskmisele, hinge puhastumisele ja uue alguse tervitamisele koos taastuva Päikese jõuga.

Nimetut päeva peeti muutuste väe kandjaks, sarnaselt tänapäeva arusaamale talvisest pööripäevast kui uue alguse sümbolist. Keldi astroloogia kohaselt seostati seda päeva lõputute võimalustega, kus kõik on võimalik, kui tahe ja kirg olid piisavalt tugevad, et külvatud seemned kasvama panna.

See on lisapäev, mis jääb möödunud ja uue aasta vahele, kandis ka nime „Tahumata kivi saladus“. Sõna tahumata („Unhewn“) tuleneb keskinglise keelsest sõnast (1300–1400) ja tõlkes tähendab see töötlemata või vormimata. Tahumata kivi on kivi, mida pole mingil viisil lõigatud ega kujundatud ehk seda peeti neitsilikuks, puutumatuks kiviks. Selline kivi sümboliseeris tundmatut, vormimata tulevikku ja lõputuid võimalusi. Usuti, et Stonehenge, muistne druiidide tempel, oli ehitatud just tahumata kividest, mis andis sellele paigale erakordse ja maagilise väe.

Lühidalt võttes oli Nimetu päev druiidide jaoks ajatu lävepakupäev – piir pimeduse ja valguse, lõpu ja alguse, surma ja taassünni vahel.

Postituse edasi lugemiseks vali rippmenüüst enda sünnikuupäeva vahemik ja vaata järgi, millise puu ja looma on druiidid sinu sünnikuupäevale omistanud.