Miks lagunevad perekonnad ehk tervitus surnud esivanematelt

Huvitav fakt välise sarnasuse kohta vanematega: kui laps on isa moodi, on tal kõvem geneetiline side esivanematega, aga kui rohkem ema moodi, siis on ta vaba paljudest suguvõsa probleemidest, sõltumatum oma valikutes.

Oma sugupuud pole vaja teada mitte ainult ajaloo jaoks, vaid selleks, et paremini orienteeruda olevikus ja tulevikus, mis on mineviku otsene peegeldus ja jätk.

Kui inimene tahab valida oma isikliku elutee, on ta ülesanne võimalikult rohkem teada saada esivanemate kohta.  Heade esivanemate teened võivad saada isiksuse õige arengu valikul suurepäraseks eeskujuks, samas kui sugupuu mitte kõige paremate esindajate lahendamata probleemide ja pattude teadmine aitab vältida nende vigu ja kogu soo negatiivse karma süvenemist.

Meie, sünnipärandiga inimesed, püüame elada OMA elu, kuid meil ei tule midagi välja. Me hakkame raevutsema, et parendada oma elu, ja mõnel see isegi õnnestub, kuid millise hinnaga?

Partnereid, mehi, naisi, sõpru valivad meile surnud esivanemad selleks, et MEIE tervendaksime sugu, see tähendab, et meie teeksime ära nende esivanemate töö, kes ei suutnud ja ei osanud seda teha oma elu ajal. Tervendades sugu, vabastame energiat ja sellega läheneme ISEENDALE.

Kui kaks inimest ühinevad, antakse neile aega “mesinädalateks”, mil mõlemale näib, et nad on kohanud just oma teist poolt. Kuid möödub kuu, aasta ja paar seisab silmitsi probleemide ning pretensioonidega, mis tähendab, et teie esivanemad saadavad teile tervisi. Nad meenutavad teile, mõnikord lausa nõuavad, et käes on aeg hakata lahendama nende lahendamata probleeme. Ja mida teadlikumalt te lähenete sellele teemale, ilma paanikata, kapriisideta ja esivanemate peale solvumata, seda kiiremini saavutate hingelise tasakaalu, tervendate sugu ja vabastate lapsed mineviku koormast ning hakkate elama OMA elu. Sest kui see on teie saatus, on teil jõudu ja teadmisi soo tervendamiseks ning seega ka suguvõsa toetus.