Nooruse lollused
Alguses mõtlesin kirjutada midagi muud, aga kui sõnumid valmis sain ning ka lõpurosin paigas, tuli välja, mida siis eessõnaks kirjutada…
Oled sa mõelnud oma nooruses tehtud lollustele? Millised on need kõige kummalisemad, ohtlikud või idiootlikumad? Kui sul on lapsed ja sa mõtled ennast nende vanusesse tagasi, siis milline olid selles vanuses sina ise? Mul endal kangastus tihti oma noorus, kui enda lapsed kasvamas olid. Nüüd on peaaegu kõik juba täiskasvanud ja saab sutsu kergemalt hingata, aga kui mõtlen nende lollustele, mida nad tegid erinevates vanustes ja mõtlen ise samale ajale oma nooruses, siis tihti olen väga tänulik, et mul nii mõistvad ja korralikud lapsed on :D Samas mu täiskasvanud lapsed on mulle avaldanud nüüd ka neid lollusi, mida nemad tegid nii, et mina ei teadnud. Seega, saan öelda, et mul on väga nutikad lapsed ja tänan Jumalat, et ma siis sellest midagi ei teadnud – ilmselt oleksin hulluks läinud…
Siin siis mõned üksikud minu nooruse lollused:
- teismelisena, kui vanemad puhkusel olid, sai metsast üles korjatud noor rästiku poeg, kes tee peal siugles. Pidasin teist vanemate teadmata kodus. Käisin temaga koos ujumas… toona oli poistel kombeks tüdrukute riided vette visata, kui tüdrukud ujumas olid. Ma panin enda riietele siis rästikupoja ja poisid hoidsid siis minu riietest eemal või olid vees. Kui ma aga koos rästikuga ujusin, siis olid kõik teised veest väljas… Vanemad said sellest illegaalsest rästiku pidamisest palju aastaid hiljem teada ja ema pidi selle uudise peale peaaegu rabanduse saama… No kui täiskasvanuna sai sellele kõigele järele mõeldud, siis on ime, et selle rästiku käest kordagi salvata ei saanud, eriti kui võtta arvesse seda, et mida noorem on mürkmadu, seda tugevam on tema mürk. Siin võib öelda, et minu kaitseinglid tegid kõvasti ületunde ja olen neile selle eest ääretult tänulik;
- teismelisena, kui poisid vedasid kahe mastimänni vahele pika trossi meelikõditavaks õhusõiduks (tänapäeval leiad analoogsed turvatud õhusõidurajad seikluspargist), siis meie oma koosnes kahest väga kõrgest mastimännist, ca´ 40 kraadise nurga all laskuvast trossist ja tugevast nahksest püksirihmast… Ronisime siis ühe männi otsa, peaaegu latva ning viskasime kahekordselt kokku murtud nahkse püksirihma üle trossi, võtsime kätega rihma otstest kinni ja lükkasime hoo sisse, et alla sõita teise männi suunas (ilma igasuguse julgestuse või turvavõrguta – lihtsalt rippusid seal ja hoidsid elu eest püksirihmast kinni). Õnneks oli poistel nii palju oidu, et teine mänd valiti oru mademel ja jalad puudutasid enne maad, kui mänd vastu tuli…. Oli see alles adrenaliinilaks, mis sealt tuli ja see kiirus, mis sellise nurga alt saavutatakse… njaaa. Ime, et keegi meist alla ei kukkunud või rihm katki ei läinud. Rihm oli peale igat sõitu parajalt kuum;
- varateismelisena jooksime poistega mööda majade ja kuuride katuseid, üksteist taga ajades. Elasin Eesti ühe kauni provintsilinna vaikses idüllilises osas, kus seda teha sai ning rahvas rahulik oli – oli muidugi erandeid ja saime ka pragada;
- varateismelisena tegid poisid endile ja mulle haagipüssid, millega oli tore märki lasta või siis üksteist… Kui sa oled kunagi haagipüssi omanud, siis tead selle mehaanikat hästi, aga haagid, millega meie lasksime, olid pesuehtsad alumiiniumtraadist väänatud haagid… Kujutad ette, mida tähendab sellise haagiga pihta saada? Nii mõnelgi meist oli haak sääres või käes ja see tuli tangidega välja tõmmata… See on puhtalt ime, et keegi meist haagiga silma ei saanud ning pimedaks ei jäänud…;
Selliseid seiklusi on rohkemgi veel ja ei hakka selliseid tavalisi ja lihtsamaid igapäeva mänge siia kirja panema, nagu nugade (jah, lugesid õigesti – päris noad) loopimine märklaua pihta, „maade jagamine“ – samuti noa loopimine, aga vastu maad; ladvakas – kus noorte kaskede latva roniti ja siis sealt ladvaga koos alla lasti; talvel keelega metalltorusid lakutud; karbamiidiga tossu/haisupomme tehtud … jpm „normaalseid“ mänge, mida X-generatsiooni lapsed ikka mängisid… Lisaks ujuma õpetasid poisid mind teismelisena vanas pommiaugus – kartsin ujumist, kuna oleksin kunagi paadimatkal peaaegu ära uppunud. Usaldasin poisse piiritult ja teadsin, et nad mul uppuda ei lase…
Läheme nüüd siis selle nädala sõnumite juurde ning vaatame, mida tarokaardid räägivad selleks nädalaks 12 tähemärgile. Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele „Järgmine“ või vali rippmenüüst endale sobiv tähemärk. Ära unusta postituse lõpus vaatamast ka „Lõpurosinat“, sest ka seal on sulle üks lisasõnum. Nüüd aga vaatame, mida räägivad kaardid käesolevaks nädalaks.
