1920 aastatel viis psühhiaater J.B. Watson läbi katseid imikutega, et uurida, kuidas keskkond nende käitumist mõjutab. Üks tema kõige tuntumaid katseid oli “Väikese Alberti eksperiment”, milles ta õpetas 3-kuusele beebile kartma jäneseid.
Watsoni katsed näitasid, et hirm on väga võimas tööriist, mida saab kasutada ühiskonna manipuleerimiseks. Hirmu kasutades saab inimesi kontrollida ja nende käitumist suunata.
Katsed viidi läbi imikutega vanuses 3 kuust kuni 1 aastani. Katsed on erakordselt lihtsad. Ühes neist näitab ta lapsele põlevat küünalt, et näha, kas ta kardab tuld. Teises toob ta keskkonda loomi.
Ühte neist katsetest nimetatakse “Väikese Alberti eksperimendiks”, kus 3-kuuse lapse Alberti kõrvale asetatakse rott. Mõne aja pärast hakkab laps loomasse kiinduma ja hakkab seda ka silitama. Siis otsustas dr Watson keskkonda muuta, koputades iga kord, kui Albert rotti puudutas, tema selja taga vastu raudpulka, tekitades
valju heli, hirmutades last. Lõpuks tundis laps roti vastu vastumeelsust, karjatades iga kord, kui see talle lähenes.
Keskkonda muutes avastas Watson, et laste arenenud mõistust saab kontrollida, õpetades neid mõnikord käituma piiramatute võimaluste ja kombinatsioonidega. Oma katsetes jõudis Watson radikaalsete järeldusteni, mis pani aluse 20. sajandi poliitilisele ja sotsiaalsele kujundamisele.
Oma uurimustest järeldab ta, et ühiskonna domineerivaks jõuks pole armastus, vaid hirm.
Nii investeeritakse aastate jooksul haridusse, teadus- ja poliitikauuringutesse miljardeid ja miljardeid dollareid ettemääratud sotsiaalse ja inimliku käitumise kujundamiseks.
“Andke mulle laps ja ma saan temast teha ükskõikse inimese.”
Need on psühhiaatri dr J.B. Watsoni, biheviorismi rajaja sõnad.
Selle maailmavaate kohaselt on organismide, sealhulgas inimeste käitumist lihtne ennustada ja arvutada, seega kontrollitav ning sellest ajast alates on valitsused ja teadlased suurte ettevõtete rahastamisel töötanud agaralt selle nimel, et tingida inimest olema see täiuslik mutter masinavärgis, mida tänapäeval nimetatakse “turuplatsiks”.
Võimuarmastus on globaalse majanduse peamine jõud ja hirmu sisendamine inimeste ellu on tööriist, mida kasutatakse ühiskonnaga manipuleerimiseks, kasutades peavoolumeediat mängu jätkamiseks. Inimesed kardavad oma töö, elatise, perekondlike kohustuste, finantsseisundi ja sotsiaalse staatuse pärast. Nad kardavad oma kogukonna, avalike ressursside, kuritegevuse, riigi julgeoleku ja tervishoiu pärast.
Paljud kodanikud on tänapäeval muutunud alistuvateks ja headeks orjadeks, kes taluvad järkjärgulist kuuletumist, olles valmis vahetama füüsilise orjuse psühholoogilise vastu. Kõige rohkem ei pane mind muretsema mitte piirangud, mis meile seatakse, vaid rahva alistumine ja allumine, mis koosneb naeratavatest rõhujatest.
Ainus, mis ühiskonnast tänapäeval kiiresti kaob, on oskus olla inimene, oskus eristada, mõelda, kriitiliselt mõelda ja intuitsiooni kasutada. Inimesed tänapäeval toetuvad oma eakaaslastele, valitsusasutustele ja vaatavad suhu oma iidolitele, kes annavad neile eesmärgi, otsides meeleheitlikult piirdeid, millest kinni hoida, tähendust ja mõistmist oma meelest. Nad on oma mõtlemise delegeerinud teistele, avades ukse igale psühholoogile, kes rõõmsalt juhi rolli võtab, mängides karjale võluflööti.
Lõppsõna
J.B. Watsoni katsed näitavad, et hirm on väga tõhus tööriist, mida saab kasutada ühiskonna manipuleerimiseks. Oluline on olla teadlik sellest, kuidas hirmu kasutatakse, et vältida selle mõju meie elule.
Milline seos tekkis sinul loetu ja lähiajaloo vahel? Kas tundsid ära need Watsoni eksperimendi kombitsad, mis üle ühiskonna libisesid?
Allikas: FB
