Selle näiteks, kuidas ühe riigi rahvas koos-loob, on Lähis-Ida sõjaseisukord. Kohaliku elanikkonna tähelepanu on vägivallale keskendunud. Ja nad loovad seda üha juurde.
Või meie endi Eesti inimeste näide. Kui Andrus Ansip ütles välja lause: „15 aastaga viie rikkama riigi hulka!“, milline oli ja on enamuse Eesti inimeste reaktsioon? Elu Eestis ei saa paremaks minna, kui paremat tulevikku ei peeta võimalikuks. Ega see iseenesest lihtne ole, sest meie tedvuses on teadmine – Eesti riik on vaene.
Millist elu loovad sellised mõtted: „mul ei ole raha“, „kõik on kallis“, „kust saaks odavamalt“?
Arvatakse, et raske elu põhjuseks on välised asjaolud ja süüdistatakse valitsust, tööandjat, ilma või saatust. Et elu saaks muutuda paremaks, on ääretult oluline teha lõpp igasuguste väliste asjaolude kritiseerimisele. Isegi kõige väiksem valitsuse kritiseerimine või muretsemine raha, tervise ja suhte pärast, võimendab seda, mida kritiseeritakse või mille pärast muretsetakse. Energiaväli reageerib ja loob juurde seda, millel tähelepanu hoitakse.
Kus iganes ärritutakse, näiteks liikluses või telekat vaadates, millal iganes vihastatakse, näiteks spordivõistlust jälgides, mille pärast iganes muretsetakse, näiteks halva tervise, laste käekäigu või valikute pärast? Ikka ja alati saadetakse välja mõtteid, mis loovad seda, mida tegelikult ju ei soovita enda ellu. Kui ollakse enamuse oma ärkveloleku ajast kas ärritunud, stressis, muretsemas, närvitsemas, kõhklemas vms, kuidas saab siis inimese ellu tekkida asju, situatsioone ja sündmusi, mida tegelikult soovitakse? Ümbritseval energiaväljal on „käed-jalad“ tööd täis, et muremõtetele vastata ja need inimese ellu toimetada.
Siinkohal võivad mõned emad-isad ehk öelda: „Ma ju ikka muretsen, kuidas mu lastel läheb, ja et neil ikka kõik hästi oleks“. Just siin ongi oluline teada, kuidas õigesti mõelda. Arvatakse, et tehakse head, aga tegelikult hoopis võimendatakse muretsemist ja saadetakse välja negatiivset mõttemustrit. Kasulikum on meenutada momente, kus laps on õnnelik ja rõõmus.
Või teistpidi: lapsed muretsevad oma vanemate pärast. See on samasugune mõtlemise viga nagu vanemate mure laste pärast. Kasulikum on meenutada olukordi, kus vanemad on õnnelikud ja rõõmsad.
Väga raske on luua paremat elu iseendale, kui muretsetakse näiteks kliimasoojenemise, majandusliku situatsiooni, kohaliku omavalitsuse tegemiste vms pärast. Pidevalt muretsetakse kellegi või millegi pärast. Mittemuretsemine ei tähenda, et sa ei hooli või et sul on „külm süda“. Vastupidi, muretsemata jätmine just seda näitabki, et sa hoolid ja saad aru Universumi toimimise põhimõtetest.
Meedia, kino, televisioon, uudised
Kes rohkem, kes vähem, aga mingil määral vaatame me telekat, loeme lehti, käime kinos või surfame internetis. Lugedes poliitilisest afäärist ja ärritudes või nähes telekast vägivaldseid stseene ja sealjuures muretsedes, me tegelikult võimendame kõike seda. Nende sündmuste võimendamine toimub selle kaudu, et me lisame oma tähelepanu sinna.
Kaasame enda mõtted nendesse sündmustesse, näiteks mõttes öeldes: „issand kui kohutav!“. Kõik see aeg on mõte ja tähelepanu olnud murel ja ärritusel. Välja kiirgub negatiivne mõtteenergia, ümbritsev energiaväli reageerib sellele ja loodud on veelgi rohkem negatiivset.
Milliseid tundeid tekitavad sinus järgmised sõnad:
- kurjuse kannul
- kättemaksu kontor
- sunnitud tapma
- truudusetu
- mõrv sai teoks
- kriminaalne
- vägivald
- hirmus
- ei tohi
- kole
- jube
- vastik?
Milliseid tundeid tekitavad sinus need sõnad:
- naer
- sõbrad
- ilus
- õnnelik
- jah
- rõõmus
- mõnus
- kerge
- loomulik
- armas
- hea
- suudan
- saan
- oskan?
Tekkisid sul erinevad tunded neid sõnu lugedes?
„Juhtusin“ nädalavahetusel telekast nägema „Õnne 13“ seriaali. Mind üllatas, kui negatiivne see seriaal on. Sõnad, näoilmed, hääletoonid – enamus neist olid negatiivsed ja alandavad. Tund aega otsest vaesusteadvuse ja negatiivsuse propageerimist ja võimendamist. Ühtepidi paneb imestama, et see on Eesti üks vaadatuimaid sarju, teistpidi jälle ei pane. Paljud inimesed samastuvad seal nähtuga ja see kutsub vaatama.
Minu arvates on lahendus vaesusteadvusele see, kui järjest rohkem inimesi teadvustab, et mõtted loovad tema igapäevast elu. Parem ja murevabam elu algab oskusest luua oma ellu seda, mida soovime, ja samal ajal teadlikult vähendada mure, vaesuse ja negativismi võimendamist.
Suurem osa raamatu “Et soovid täituksid” lugejatest on tõenäoliselt juba lapsevanemad. Lapsevanematena soovime lastele paremat tulevikku. Meie ei saa lastele paremat isiklikku maailmapilti luua, nemad ise loovad oma elu. Mida meie lapsevanematena aga saame teha, on neile maast madalast selgitada, et mõtted ja tunded loovad. Et muuta ei saa ekraanil nähtavat, muuta saab filmilinti.
Palju on kirjutatud sellest, kuidas mõtted loovad ja mõjutavad meie elu. Oleme seda küll kuulnud, kuid kas oleme seda ka päriselt mõistnud… Kui vaadata inimeste elusid, on näha, et mõistnud on seda tegelikult vähesed.
