Oleme jõudnud iidse aastaringi kolmanda murdepunktini ja juba täna (20.03.2019), kell 23:58, jõuab kätte kauaoodatud kevadine võrdsuspäev – Ostara. Tegemist on siis päevaga, mil päev ja öö on ajaliselt ühepikkused ja siit edasi kasvab jõudsalt Päikese (Jumala) vägi. Maa muutub järjest soojemaks ning viljakamaks ja Jumalanna (Maaema) saavutab oma täisküpsuse Neidisena. Viimaks on kätte jõudnud kevad! Päevad muutuvad igapäevaselt soojemaks ja pikemaks ja meie ümber tärkab uus elu. Viljakus on tärganud ja neid esindavad siin jänesed/küülikud ning munad ja siit on alguse saanud kristlikus vaatevinklis ka munadepühad ehk lihavõtted.
Iidsetel aegadel peeti kevadist võrdsuspäeva üheks väga tähtsaks verstapostiks, sest nüüdseks oli valgus saavutanud pimedusega võrdse aja ja edasi algas valguse, ehk Päikese võidukäik ja see andis märku sellest, et kätte on jõudnud istutus-, külvi- ja kasvuperioodi algus, olles suve tuleku lubaduseks. Pruunid ja hallid põllud hakkavad muutuma smaragdrohelisteks, esimesed kevadlilled nagu lumikellukesed, krookused, nartsissid ja nii teisedki kevadlilled on juba oma ninad maast välja pistnud, trotsides külma ja tuult ning ammutades Maaema väge ja Päikese soojust ja valgust, mis neile jõudu annab edasi kasvada.
See pimeduse ja valguse tasakaal peegeldab meie enda tasakaalu. Pimedus ja valgus on küll sel ajal rohkem tasakaalus, aga need pole staatilised. Me liigume järjest enam ja aktiivsemalt valguse poole. Neitsi (Jumalanna) on koos oma krooniga allilmas ja teinud seal palju tööd, luues komposti, väetist, et tuua kevadel esile uued lootused ja unistused.
Selle hingamisaja tähistamiseks kaunistatakse oma kodu või väikene nurgake (altar) värskete lillede ja/või paari väikese potitaimega. Sel ajal märgistatakse värskete õite kroonlehtededega ära oma püha ring, täidetakse väikene katel, kui sul on, puhta allikaveega millesse võid panna hulpima ka mõned kroonlehed. Traditsiooniliselt kasutatakse kaunistamiseks veel jäneste, munade kujukesi ja/või pilte, pastelseid toone, et luua kevadist meeleolu.
Ostara pidustuste ajal tarbitakse peamiselt mune, idusid, noori rohelisi võrseid (naat, võilillelehed) ja teisi hooajalisi ande nagu spargel, laanesõnajala võrsed, põdrakanepi võrsed jms noort ja rohelist.
Ostara rituaalid keskenduvad peamiselt tasakaalule. Ka ei ole tavatu see, kus kevadise võrdsuspäeva ajal viiakse läbi rituaale uue alguse edendamiseks. Enne, kui Euroopas kristlus peale sunniti, võtsid enamik paganaid osa kevadise võrdsuspäeva pidustustest, mille käigus tunnustati ja austati just viljakuse ja küllusega seotud jumalusi. Üks neist jumalustest oli ka Ostara (tuntakse ka Eostre nime all). Tegemist on siis Põhja-Euroopa viljakusjumalannaga, keda siis kummardati väga paljudes piirkondades, kus elasid erinevad germaani hõimud.
Selleks, et paganlikud pühad välja juurida ning sundida inimesi kummardama nende Jumalat, kasutati selle käigus paganlikesse pühadesse sisse imbumise strateegiat ning lõpuks kaaperdati Ostara nimi ning sellega hakati tähistama kristlikke Ülestõusmispüha/lihavõtteid (Easter). Mida enam aeg edasi läks, seda vähem pühitseti kevadist võrdsuspäeva ja järjest enam lihavõtteid.
Nagu me teame, pole vanausksed kunagi kuhugi täielikult ära kadunud ning seda traditsiooni on põlvest põlve vaikselt edasi kantud. Samamoodi nagu tänapäeva jõulud, on ka lihavõtted oma algupäralt pärit paganlikest pühadest ja rituaalidest, mida on kristlikud kogukonnad sujuvalt omastanud koos rituaalsete tavadega. Võtame või munade värvimise ning nende jagamine sugulastele/tuttavatele olid iidsete Ida-Euroopa kultuuride ja druiidide hulgas kombeks ning jänes/küülik on alati olnud viljakussümbol. Seega, kui oled üles kasvanud nende tänapäevaste traditsioonidega, oled sa tegelikult ka kasutanud endalegi teadmata või alateadlikult Ostara väge.
Väikene vihje, et tegemist on soodsa ajaga soetada oma majapidamisse luud, millega saad oma kodu negatiivsest energiast puhtaks pühkida. Imelist kevade algust ja et sul tuleks imeline uus algus, täis kõike seda, mida soovid.
