Varjatud tõde kaloritest

Hämmastaval kombel on terve hulk võimalusi, kus kalor ei ole kalor. Isegi, kui panna kaks inimest sööma täpselt ühtemoodi töödeldud maguskartulit, siis ei saa nad sellest kätte ühepalju kaloreid. Carmody ja tema meeskond uurisid ühe liini suguluspaarituses olevaid laborihiiri, kus tuli välja, et need hiired olid üksteisega sarnasemad kui teised. Ikkagi nendel hiirtel varieerus tublisti, kui palju nad võtsid juurde või kaotasid kaalu konkreetse toitumise juures, seda kõike tänu nende keha peentele erinevustele. Inimestel sõltuvad aga sellest pea kõik tunnused:  pikkus, nahavärv, soolestik. Enne seda arvati olevat täielik hullus arvestada selliseid tunnuseid, kuni Euroopa teadlased avastasid, et venelastel on soolestik ca 1,52 meetrit pikem, kui näiteks itaallastel. See tähendab seda, kui venelased söövad sama koguse  sama kalorsusega toitu mis itaallased, saavad ühed sellest rohkem kätte kui teised. Miks venelastel oli (on) pikem soolestik, on siiani selgusetu. Kindlasti erinevad ka teiste rahvuste soolestikud; sooled vajavad veel uurimist, kuid Carmody ei ole nõus vabatahtlikult musta tööd tegema. Ka varieeruvad inimesed rahvustelt juba seetõttu, palju toodetakse teatud ensüüme. Need, kes tarbivad palju tärkliserikkaid toite, kipuvad rohkem amalaasi – ensüümi, mis lagundab tärklist – tootma. Siis on veel laktaas, ensüüm, mis aitab kehal kasutada piimas olevat laktoosi. Paljudel (mõned ütlevad, et enamusel) täiskasvanutel on laktoositalumatus; nad ei tooda laktaasi ja seega ei suuda keha lagundada piimast tekkinud laktoosi. Selle tulemusena juues piima, saavad nad sellest kätte vähem kaloreid, kui need inimesed, kelle organism toodab laktaasi. Me kõik saame erineva arvu kaloreid täpselt ühest ja samast toiduainest, see oleneb sellest, kes me oleme ja kes olid meie esivanemad. Kui vaadelda sümbionte inimesel, siis see hõlmab endaga ka roojaproove, seda võib võrrelda Maa keskpunti vaatlemisega läbi laava, võttes arvesse, et laava on roe. Midagi väärikat sellega kohe ka kaob.