Sõnumid 7.-13. septembriks

Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal – tead ju küll seda ütlemist? Mulle juba väiksena korrutati seda rohkem kui küll. Toona sain ma sellest aru seda, et tuleb sõna kuulata ja olla vait kui on kästud vait olla – sügavamat sisu minuni ei jõudnud. Palju aastaid hiljem alles hakkasin mõistma selle lause sügavamat sisu. Kui sa puhkuse ajal teed tööd, siis sa ei puhka end välja ja ei jaksa tööd teha. Kui sa töö ehk õppimise ajal lobised ja ei kuula, mida räägitakse, võib oluline jääda kuulmata ja pärast seetõttu juhtuda õnnetus, tulla pahandus või kes teab mis, mis jääks ära, kui sa ei lobiseks siis, kui selleks aeg pole.

Ja nii on ka muude asjadega – kui sa alustad söögitegemist, aga vaatad, et see pliidiraud kuumeneb nii kaua, “ma jõuan käia toas ja lugeda paar meili vahepeal läbi, messengeris tiba lobiseda” ja jätad panni või poti koos söögiga pliidirauale ja unustad end arvutisse ära, siis teadagi, kelle elamises suitsuandur varsti röökima pistab või teeb seda enne mõni pereliige, kelle ninna kärsahais jõuab. Ja see kärsahais jääb riiete ja juuste külge väga hästi ja ära ei tule kohe sugugi…! Kui teed süüa, siis tee, mitte ära jaluta söögi juurest eemale (kui sa just ahjus midagi ei tee, mida võib pikemaks ajaks järelvalveta jätta). Ja kui istud arvutis, siis tee seal oma tegemised ära. Rööprähklemine on naistel õige vältimatu, aga valige siis vähemalt omavahel kokkusobivad tegevused, mitte sellised, mis lausa eeldavad jama tekkimist.