Sõnumid kevadekuu algusnädalaks

Nüüd on sul aeg vaadata oma hirmudele silma. Pead olema enda vastu aus ja tunnistama, et nii mõneski asjas oled oma hirmude vang. Sa teeks, oleks, saaks – kui sa vaid suudaks ületada oma hirmu korrata vigu, mida oled kunagi teinud. Keegi meist pole eksimatu ja iga asjaga ikka nii lihtsalt ei lähe, et kui korra oled läbi teinud, siis järgmine kord suudad ilmeksimatult algusest lõpuni läbi teha, või siis kui tegu mingi jamaga, seda vältida, isegi kui see ilmneb hoopis teisel kujul, kuigi sisult sarnane. See on umbes nagu – ei julge juhilube teha, sest koolieksamist kukkusid läbi. Mis läks nihu, seda tuleb peale asja õppimist uuesti teha. Harjutad, õpid, kuni on selge, mitte ei löö käega, kui kohe ei õnnestu.

Niisamuti pole mõistlik häbeneda proovida midagi uut, millega senine kogemus puudub. Oled kogu aeg kandnud tagasihoidlikku, märkamatuks jätva tooni ja lõikega riideid – ja siis imestad, et sind ei märgata, kuigi vahel nii tahaks, et märgataks? No siis ei jää ju muud üle, kui võtta julgus kokku ja proovida teisi toone ja lõikeid – kasvõi lihtsalt proovida esialgu, ilma soetamata. Üks samm korraga, kui enamat ei julge. See ka suur asi. Minul näiteks on lapsepõlvemälestustega seotud tõrge rohelise ja pruuni värvi suhtes. Ma vältisin neid oma elus kuidas aga sain – tunnistades neid värve vaid looduses ja loodusega seotud asjadel (puud, taimed, lilled). Aga siis oli mul äkki vaja pidulikku kleiti, mida mul polnud. Kust ma selle välja võtan, raha ka napib? Kihutasin teise ringi poode tuulama. Ühes jäi pilk pidama kleidil, mis oli nii roheline, et jää või silmanägemisest ilma. Aga see püüdis mu pilku seletamatul moel. Ma võtsin ja proovisin seda selga – vähe sellest, et see oli kui minu jaoks tehtud – mul jäi hing kinni sellest vaatepildist, mis mulle peeglis avanes. Ma polnud kunagi oma välimusest suurt midagi arvanud. Käib kah, umbes nii. Aga selles rohelises kleidis mina – kaunis, õrn, naiselik – ja sinna juurde – seksikas! Mina – ja seksikas!!! Kaks nähtust, mis polnud veel kunagi kokku käinud. Ma lihtsalt rabasin iseennast selles rohe-rohelises kleidis. Ma ostsin selle ära. Ja panin oma venna pulma selga. Seal ma alles sain tunda, mida tähendab inimeste jalust rabamine ja pahviks löömine. Need olid venna pulmad, aga mina sain nii palju positiivset tähelepanu nagu ma oma senise elu peale kokku ka vist polnud saanud. Tänu sellele, et julgesin proovida midagi, millest olin seni mööda vaadanud ja vältinud. Sest ma avastasin, et roheline, eriti mõni toon, sobib mulle fantastiliselt hästi ja ma näen selles jahmatavalt hea välja. Nii et – julge proovida – terve maailm on sul vallutada!