Ravimtaimed väsimuse vastu

Hiina sidrunväändik on puitliaan, pärit Kaug-Idast ja kuulub magnoolialiste perekonda. Teda on kutsutud ka ronivaks magnooliaks. Looduslikult kasvab ta Kaug-Idas Sahhalini poolsaarel, Jaapanis, Kuriilidel, Põhja- ja osaliselt Kesk-Hiinas ja ka Koreas. Ka on ta Eestis ta täiesti edukalt kasvatatav, (mäletan seda taime oma lapsepõlvestki, kui ta ronis mööda vanavanemate maja ja sügisel oli pilgeni täis oma punetavaid ning meeletult maitseküllaseid marju, mida ma meeleldi sõin). Sidrunväändiku marju kasutatakse traditsioonilises hiina meditsiinis ühe peamise ravimtaimena.

Kõige levinumaks viisiks on sidrunväändiku tarvitamisel marjadest valmistatud hõrk tee. Kliiniliselt on tõestatud, et sidrunväändiku teel on maksa kaitsev toime ning tee ise toimib toniseerivalt ning toetab immuunsüsteemi, leevendab ärevust, suurendab energiat ning parandab vaimuselgust. Teadaolevalt kutsutakse taime ka viie maitsega marjaks, kuna teda süües on ta korraga nii hapu, mõru, magus, soolane ja kibe.

Sidrunväändik ergutab hingamiselundeid, südant ja veresoonkonda, suurendab organismi vastupanuvõimet ning pärsib kolesterooli imendumist. Sidunväändikku sisaldavaid preparaate tarvitatakse vaimse ja füüsilise väsimuse (ülepingutuse), neurooside, hüpertooniatõve, ateroskleroosi, suhkrutõve, maksapõletiku (hepatiidi) ning ülihappesusega gastriidi korral, aga ka ägedatest või kroonilistest hingamiselundite haigustest paranemise ajal. Aga tähelepanu peaks pöörama sellele, et pikaajalise sidrunväändiku preparaatide manustamise korral suurenevad lihasjõud, kopsumaht ja lõpuks ka kehakaal.

Sidrunväändik on suurepärane ravimtaim tarvitamiseks pärast paranemist rasketest haigustest. Seda võib kasutada nii närvisüsteemi funktsionaalsete häirete kui ka gastriidi korral, kunstnikud kasutavad tihti sidrunväändikku seetõttu, et mõningatel andmetel parandab sidrunväändik ka nägemist, eriti värvitaju.

Eestis kasvatatakse kaht erinevat sidrunväändiku vormi. Üks vorm ajab juurevõsusid, teine vorm ei aja juurevõsusid. Saaki hakkab taim andma 5.–6. kasvuaastal.

Nagu juba varasemalt sai mainitud, siis lapsepõlves sai ohtralt neid marju söödud ja neist tehtud tee on väga maitsev. Soovitan soojalt. Samas paljud inimesed ei saa tema marju värskest peast süüa, võib mao “keerama” panna, aga teena ning kuivatatud marjadest tehtud pulber peaks kenasti sobima, mida saad kenasti nii putrudesse, smuutidesse panna.