Meil on siiani väga palju selliseid inimesi, kes kuuldes teisi tähelepanu pööramas keemiaradadele (chemtrails) ja küsimusi küsimas, peavad küsijaid pehmelt-öeldes ebanormaalseteks. Kuid olukord on muutumas sedamööda, mida enam ei suudeta kliimamanipulatsioone saladuskatte all hoida. Seepärast pole midagi imestada, et esimesed kes peavoolumeedias pinnale hakkavad imbuma on nö. eksperdid. Mängides olemaolevale “teaduslikule konsensusele”, et Maa kliima on soojenemas ja kliimakatastroof on vältimatu, kutsuvad nad üles kliimamanipulatsioone ka globaalselt reguleerima.
Guardianis avaldatud artiklis pealkirjaga “Teadlased ütlevad: Kliimamanipulatsioonid vajavad globaalset heakskiitu” saab lugeda:
Briti teadlased ütlevad, et vastuolulised kliimamanipulatsiooni projektid, tuleks katastroofide võimaluse vähendamiseks maailma valituste poolt heaks kiita.
Pärast läbiviidud uuringuid mis näitavad, et sellel võivad olla mõnedele maailma kõige haavatavamatele inimestele tohutud soovimatud tagajärjed kutsuvad Met Office teadlased üles radikaalseid meetodeid üle vaatama.
Pakendatud ilusasse “katastroofide ennetamise” ja “mõnede maailma kõige haavatavamate inimeste kaitsmisesse”, kutsuvad nad üles ülemaailmsele valitustepoolsele heakskiidule.
“Kuna kliimamanipulatsioonid on seotud tohutu keerukusega ja olemas on võimalikud võitjad ja kaotajad, siis on vajalik teatud globaalne juhtimine”, ütles Jim Haywood “Met Office’s Hadley Centreris”
Huvitav fakt on see, et see jutt tuleb Hadley Centerist – samalt institutsioonilt, mis oli seotud ka “climate-gate” afääriga. Seal töötavad ühed silmapaistvamad inimtekkelist globaalset soojenemist propageerivad juristid.
Kuna üha enam inimesi on hakanud märkama juba kümnendeid läbiviidud ja avalikkuse eest varjatud globaalsete kliimamanipulatsioonidega seotud märke, siis ongi oluline nüüd kogu see tegevus legaliseerida.
See on justnimelt see tegevus, millele teadlased üles kutsuvad. Siiski on huvitav see, et nad tunnistavad fakti, et kliimanipulatsioonidega seoses on katastroofilised sündmused juba aset leidnud:
Projekti käigus on planeedi jahutamine toimunud ebaühtlaselt. Mõnedel juhtudel on see põhjustanud laastavaid põudasid üle Aafrika. Teisalt suurendanud piirkonna sademete hulka, kuid jätnud kuivale tohutud alad Brasiilias.
Sel ajal kui mitteteadlik inimkond imestab, et miks on põuad ühes piirkonnas ja samal ajal teises uputab, miks leiavad aset erakordsed tulekahjud ühes ning hooajavälised orkaanid teises piirkonnas, on atmosfääriga jamamine aset leidmas üha kiirenevas tempos.
Kuid nüüd tundub, et ka globaalse soojenemise juristid on hakanud pisut kartma:
Hoiatus tugineb teadlaste ja inseneride töös, kokku leppida reguleerivas raamistikus, mis keelaks täiemahulised kliimamanipulatsiooni projektid ja seda vähemalt ajutiselt. Kuid lubaks jätkuda väiksematel.
Kokkuvõttes on see poole südamega läbiviidav üritus millega soovitakse läbi rahvusvahelise regulatsiooni tagantjärgi legaliseerida käimasolevate massiivsete kliimamanipulatsioonidega tekitatud kahju. Ja seda läbi rahvusvahelise regulatsiooni.
Nad tunnistavad, et “kliimamanipulatsioonidega on seotud massiivsed keerukused”. Kui need teadlased ja eksperdid võtaksid asja tõsiselt, siis nad lihtsalt tunnistaksid fakti, et kliimateadus on globaalsel tasandil kaugel kokkuleppest . Kohese kliimaga jamamise lõpetamise ja enese süüditunnistamise asemel, et nad on maailma loomulikud ilmatsüklid sassi keeranud, tahavad nad oma tegevusele tagasiulatuvalt rahvusvahelist õigeksmõistmist.
Ja loomulikult ei ole selles peavoolu artiklis mainitud ilma kontrolli seotust militaarsete jõudude või HAARPiga. Samuti pole midagi mainitud toksilistest leidudest pihustatavas kompotis ja selle mõjust elusorganismidele.
Näiliselt healoomuline artikkel muutub tegevusetuse kauniks dis-informatsiooniks. Sellise teema käsitlemine ja Matthew Watsoni (kes juhib Spice projekti Bristol Ülikoolis) sügavamõttelise hääle lisamine Guardiani poolt praegustel aegadel, on siiski julgustükk omaette.
Matthew Watson ütleb: “See paber näitab meile, et kõigel on tagajärjed, ükskõik mida me teeme. See tekitab massiivse eetilise küsimuse – kellel on õigus otsustada selle üle, mis on hea tulemus erinevatele inimestele? … ”
