Tarmo Koppel esitas samal teemal ettekande Pärnus 1-3.03.2013 toimunud Eesti noorteadlaste konverentsil Talveakadeemia. Konkursil valiti käesolev uurimus paremate sekka ning leidis aktiivset diskuteerimist konverentsist osavõtjate seas.
Teadlased ja muud onud soovitavad elektromagnetväljadega mõistlikult läbi käia eelkõige seetõttu, kuna ei teata, millises ulatuses need väljad tervisele ohtu kujutavad. Praegune teadusinformatsioon on veel piiratud. Tegemist on uudse tehnoloogiaga, mille kaugemaid tagajärgi, saame mõnede uurijate arvates alles täies mahus hoomata pärast viiendat põlve e 150a möödudes (ühe uuringu kohaselt muutusid siis katsehiired sigimisvõimetuteks).
Läbi viidud pilootuurimus mõõtis mobiilsete õpi- ja töövahendite (valitud sülervuti, netbook, tahvelarvuti ja nutitelefoni) genereeritavad kõrgsageduslikku elektromagnetvälja (EMV), mida see kasutab traadita andmesideühenduse loomiseks kohtvõrgu ja internetiga. Tasub ka teada, et lisaks kõrgsageduslikele väljadele, tekitab mobiilne arvuti ka kesk- ja madalsageduslikke välju, mis oma olemuselt mõjuvad bioloogilistele kehadele (inimesele) teistmoodi.
Tüüpilised sülearvuti tekitatavad elektromagnetväljad
| sageduse tüüp | peamine sagedusvahemik | peamine allikas | tüüpiline kiirguspunkt |
| madalsageduslikud | 50 kuni 2000Hz | vooluvõrk | toiteadapter, arvuti emaplaat |
| kesksageduslikud | 20 kuni 100kHz | toiteadapter | toiteadapter, arvuti emaplaat |
| raadiosageduslikud | 1,8 ja 2,4 GHz | WiFi antenn, 3G internetimoodul |
antennid monitori ülaosas |
Mõõdetud seadmetele rajati ühendus kasutades enamlevinud andmeside tüüpe: EDGE, 3G, WIFI.
Joonis. Väljatugevuse järgi on reastatud uurimise all olnud seadmed. Pingerea tegemisel võeti arvesse maksimaalne väljatugevus, mis inimkeha tabab (enamasti käes). Kõige suurema kiirgusintensiivsusega allikateks osutusid tahvelarvuti 3G-internetupulgaga ja nutitelefon. Samuti mini-sülearvuti (netbook) 3G-internetipulga saavutas keskmisest kõrgemad näidud.
Tulemused näitavad, et mobiilseadme poolt tekitatava välja tugevus sõltub peamiselt kasutatavast ühenduse liigist ning seejärel mobiilse arvuti tüübist. Viimane omab ennekõike rolli kiirgava antenni paigutuse tõttu: seal kus sülearvutitel on antennid enamasti ekraani ülaosas, siis nutifoni ja tahvelarvuti antenn võib sattuda kehale palju lähemale. Seega rolli omab ka millises haardes seadet pidada.
Kuna enamus traadita andmesideadaptereid reguleerivad kiirgusvõimsust vastavalt side kvaliteedile: kas ühenduspunkt (mobiilimast või ruuter) on lähedal või kaugel, siis ekspositsiooni vähendamiseks tasub eelistada head levipiirkonda. Näiteks 2G ehk GSM andmesideprotokolli (GPRS) puhul võib saatevõimsus varieeruda 1000 korda, 3G side puhul aga 100 000 000 korda. Katsed on aga näidanud, et ka hea levi tingimustes on kirgusväljund teine kord (või teatud mudelite puhul) kõrgem. Käesolev pilootuuring ei esinda kõiki levitingimusi, kuid sobib siiski näitena tüüpilisest olukorrast.
Joonis. Ekspositsioon üle keha 1) WiFi-ühendust kasutavalt sülearvutilt (vasakul) ja 2) 3G-ühendusega nutitelefonilt (paremal).
Mõõtetulemustest lähtub, et suurema väljatugevusega puutuvad kokku need kehaosad, mis seadmele (antennile) lähemal. Kui eesmärk on kiirgusega kokkupuudet minimeerida, hoia seade kehast eemal, näiteks laual. Kõrgsageduslikele kiirgustele on kehaosadest enim tundlikud pea (aju ja silmad) ning suguorganid. Seega, hoides arvutit süles või laua peal, omab u 10-kordset vahet väljatugevuses.
Mobiilsetest õpivahenditest võib raadiosagedusliku emissiooni aspektist kõige parema hinde anda lauaarvutile, e-lugerile ja paberraamatule, sest need seadmed tüüpiliselt ei kasuta traadita võrku ning seega võib väljatugevuse hinnata samaväärseks, mis taustafoonil.
Käesolevalt esitati vaid ühe seadme kiirguskarakteristika. Järgnev uuring mõõdab mitmeid seadmeid samast kategooriast, mis annab parema ülevaate, mida ühelt või teiselt seadmetüübilt oodata.
