Tiibeti piimaseen – 10 aastat hiljem

Kui oled endale tiibeti piimaseene pojukesed saanud, siis 1 tl seenest täitsa piisab, et väikselt tasa ja targu alustada. Sellele lisad 250 ml piima ja jätad piima koos seenega 18-24 tunniks toatemperatuurile seisma. 10 aastaga olen ühte-koma teist juurde õppinud ning kõrva taha pannud. Mis toona oli keelatud, ei ole tegelikult nii väga keelatud mitte. Mõned asjad, mida siis kindlasti soovitati teha, tuleb välja, et pole just kõige targem teha… Eks kogemused ja elutarkus ka õpetavad. Kui enne oli juttu sellest, et kaant purgile peale panna ei tohi – seen peab saama hingata ja soovitav on purk katta kas marli, kurnalapi või riidega, et võõrkehasid ega ka veinikärbseid (kes nüüd augustis juba ringi lendama on hakanud) sinu joogi sisse ei lendaks, siis tegelikkus on teine. Võid kaane peale panna küll, aga see võiks olla mitte väga tihkelt peale käiv kaas ning see on isegi soovitatav. Miks siis hoida oma valmivat keefiri pigem kaane ja mitte riidelapi all? Vastus on üsna proosaline – nimelt kaas hoiab ära ristsaaste teiste kultuuride ja metsiku pärmseenega, mis õhus lendlevad. Nimelt läbi riide pääsevad teised kultuurid ja pärmseened sisse ning võivad tekitada sinu piimaseenes ristsaaste ning selle tulemusel võib tekkida sinu piimaseenele õrn roosakas, kollane värvus. See pole küll kahjulik ja piimaseen on igati kasutatav, aga pärmseent on sinu keefiris siis kordades rohkem, kui olla võiks ning sellega koos muutub ka keefiri maitse ning lõhn. Kui aga tekib hallikas või sinakas värvus, siis on juba hallitus sisse pääsenud ja see tähendab seenele surma. Just seetõttu on igati mõistlik kasutada keefiri valmistamisel kaant. Allolevalt fotolt näed seda, kuidas keefirile on peale tekkinud roosakas varjund ning keefir on hakanud eralduma. Eraldumine ei halb märk, see näitab lihtsalt, et sinu keefir on tiba liiga kaua juba käärinud ning toit hakkab seenel otsa saama.

Kui haput keefiri sa saada soovid, oleneb suuresti sinu enda maitse-eelistusest. Mida kauem seent piimas hoiad, seda hapuma lõppjoogi saad. Suvel, kui väljas on väga kuum, siis võib isegi oma seene külmikusse panna koos piimaga, hapnemisprotsess aeglustub ning joogi valmimine võtab rohkem aega ning jook ei fermenteeru üle. Kui sul on teada, et sul on vaja näiteks nädalavahetuseks kodust ära minna, siis võid seene panna näiteks reedel enne, kui kodust ära lähed, piima sisse, purk külmikusse ja võid pühapäevani rahulikult ära olla. Koju tulles võta jook kapist, kurna seen välja ning aseta seen uude purki ning piim peale. Vanasti räägiti sellest, et peale igat hapendamise korda tuleb sul seen jaheda veega puhtaks loputada, aga tegelikult ei ole see kõige parem ega targem tegevus. Miks? Nimelt veega pesemine on sinu piimaseenele kahjulik, sest pesed seenelt maha kaitsvad bakterid, mis neid kasvama panevad. Võib juhtuda, et pärast seda, kui oled oma seent pesnud, lakkavad bakterid keefiri tootmast ja surevad või ei valmista enam nii hästi keefiri kui varasemalt. Mõned seened elavad selle üle, kuid võib aeglustada nende arengut. Õnneks olen siiani suutnud enda piimaseene kenasti elus hoida, vaatamata sellele, et siiani teda iga kord veega pesin, aga enam seda enam ei tee. Mõnikord oli küll peale pesemist selline kahtlane küsimus, et kas lõpetab tegevuse või jätkab. Õnneks on mu seen olnud piisavalt tugev ja sellest kõigest välja tulnud.

Piimaseent ümbritsev piimkate kaitseb seent ja muudab selle tugevaks. Mõtle sellele nii, kui kasutad vett – see võrdub seenele samamoodi kui kõnniksid lumetormis alasti. Sinu seen vajab seda katet, et end taastoota ja kaitsta. Pea meeles seda, et piimaseene moodustavad erinevate bakterite ja pärmseente kooslus ja seene loputamine peseb selle koosluse maha, mitte täielikult, aga lööb bakterid tasakaalust välja. Kui ikkagi tunned, et tahad seent loputada, siis tee seda värske piimaga. Tuleb välja, et otsest vajadust selleks pole.

Mõned inimesed pakuvad oma piimaseenele veel prebiootikumi pulbrit, et muuta seen veelgi tugevamaks. Mina seda ei tee ja ei näe selleks ka otsest vajadust. Võibolla ainult siis, kui seen peaks hakkama hääbuma, et teine uuesti elule turgutada. Küll võib sellest abi olla neil, kes teevad keefiri taimsest piimast. Aga sellest juba hiljem täpsemalt.

Kui alguses oli mulle antud kindlad ja raudsed reeglid, et ei tohi külmikusse panna, protsess katkeb ning seen sureb, siis tegelikkus on teine. Kui seen elab sügavkülmas aastaid üle ning toimib väga edukalt edasi, siis mõnda ega külmikus ei tee talle ka midagi. Küll tuleb ikkagi järgida seda ühte reeglit – metallist tuleb seen eemal hoida, mis aga ei kehti roostevaba terase kohta. Kui kasutad roostevabast terasest sõela, siis see on ok, ei pea kasutama nailonkiuga sõela. Roostevaba teras ei reageeri eluskultuuriga, aga tavaline metall seda teeb ning see aga tapab seene. Segada puulusikaga on parim viis, aga võid kasutada ka roostevabast terasest lusikat ja kindlasti tasuks seen ka plastikust eemal hoida – nimelt kipuvad eluskultuurid plastikuga samuti reageerima. Loomulikult ei taha sinu piimaseen saada kuuma – liigne kuumus tapab seene, seda ei pea vist mainimagi.

Kust piimaseent leida?

Kindlasti on keegi ka sinu enda tutvusringkonnas, kes piimaseent kasutab ja saab sulle sutsukese jagada. Kui aga tõesti kedagi ei leia, siis ka Facebookis on olemas grupp, kust saab erinevaid elavaid kultuure, sh piimaseent: “Teeseene, India mereriisi ja Tiibeti piimaseene tasuta jagamine!” Ka saan aegajalt ise seent Tartu kandis jagada. Aga kuna nüüd sai alles uuesti seenega alustatud, siis teda palju veel ei ole. Lisaks suurendan oma keefiri igapäevast kogust ja seetõttu ei ole ka teist veel niipalju üle, et kõigile soovijatele jagada. Kuna soovin oma piimaseenest peale keefiri ka muid tooteid valmistada, siis kulub mul seda rohkem kui ainult joomiseks vaja.