Kui palju sa end kuulad?
Me oleme oma argitegevustesse ja sagimistesse nii ära uputanud, et me ei märka enam kõikide asjade alust: iseennast, oma tundeid, vajadusi ja häiresignaale, mida meie organism meile saadab. Ja kui märkame, siis võtame tableti või miski muu sisse, et seda häiresignaali summutada, sest meil on vaja edasi tormata. Tormata, mitte minna. Me arvame, et meil pole valikut. On. Alati on. Ainult et mida rohkem me end puntrasse oleme ajanud, seda raskem on sealt välja saada. Sellepärast ongi oluline mitte summutada oma organismi ja sisehääle signaale, vaid neid kuulda ja kuulda võtta ja teemaga tegeleda, kui selleks on õige aeg. Täpselt niisamuti tuleb juba eos õppida kuulama oma sisehäält, kui see äkki seletama hakkab ja suunab kuskile või midagi tegema või hoopis vastupidi, tegemata jätma. Oma sisehäält tuleb tundma õppida, et saada õigesti aru, mida ta räägib. Ja selleks kulub palju-palju kordi, üks kord aastas teda kuulda võtmisest on vähe.
Need märguanded on tegelikult lihtsad. Kui on valus – siis on probleem, mis vajab lahendamist. Jalatallas võib olla pind või talla all vill, aga võib olla ka midagi palju tõsisemat. Kui silm kipitab, võib olla putukas või puru silma läinud, aga võib olla põletik. Mida rohkem viivitad probleemi lahendamisega, seda raskemaks olukord muutub. Füüsiliste aistingute puhul on enamjaolt lihtne, sest suurem osa valusid lööb välja seal kus on valu allikas, kuigi on olemas palju siirdevalusid: puusad on tasakaalust ära, üks madalamale vajunud kui teine – ja valu pole puusas, vaid alaseljas ja lööb ka põlves välja. Kui aga on tegemist silmaga nähtamatu maailmaga, siis on vaja täpsemat tunnetust ja rohkemaid kogemusi, et mõista, mis lahti.
Toon paar näidet oma elust. Vahel kisub mind metsiku jõuga linna. Pean minema, aga peas pole selgeks löönud, mille pärast sinna minema pidin. Sund on aga nii tugev, et ma lähen, hoolimata mis iganes takistustest. Kui linnas olen, siis kisub mind kindlasse kohta. Kui mul on raske või segane aeg elus, siis on tavaline, et kisub raamatupoodi. Vahet pole, kui vähe mul raha on. Kui olen sellel tundel end juhtida lasknud, muutub see aina tugevamaks ja selgemaks. Poodi sisse astunult mind peaaegu, et tõugatakse poe kindlasse ossa ja riiulivahesse ja selgelt tunnen, kuidas mind sunnitakse vaatama kindlale poole. Kui olen juba seal, kus peaks seda õiget raamatut silmama, tunnen justkui majaka plinkimist kuskilt – tuleb signaal konkreetsest punktist – jääb üle taibata, milline neist. Ja kui ma siis selle õige raamatu olen ära tabanud, tuleb tugev äratundmisrõõm – see on just see, mida sel perioodil vajasin, see oli midagi, mida olin taga ajanud aga polnud leidnud – ja – see on just siis just seal soodushinnaga ja ei tea kust või kellelt või mis asjus, aga õigeks ajaks on ootamatult mu pangaarvele laekunud vajalik summa. Veel kordagi pole mul jäänud ainuski raamat ostmata, mida sisetunne on mind sel moel ostma saatnud.
Või siis nüüdsama, sel nädalal. Kaks õhtut olin kui munavalus kana, ei saanud ega saanud rahu – haarasin aga oma kasutuses oleva telefoni näppu ja lappasin selle kontaktlisti läbi, sest sisemine sund ütles mulle, et pean kellelegi helistama. Ammusele sõbrale. Sõbrale, mitte sõbrannale. Ma ei saanud sellest sunnist aru, aga see ei andnud mulle asu. Siis võtsin välja vana telefoni, kus vanema aja kontakte ka – ja lappasin selles kontakte edasi- tagasi, sest hing ei andnud ega andnud rahu. Vaatasin nende inimeste kontakte, keda pikemat aega tunnen – aga need, kes mõttesse kerkisid – polnud need, nende seas polnud seda õiget… ja ma ei kontakteerunud. Aga kes see siis on? Lappasin Facebooki kontaktid läbi ja sain aru, et nende seas pole. Sees näris edasi. Võtsin otsuseks ühe töö ära lõpetada ja siis keskenduda täpsemaks isiku väljapeilimiseks.
Enne, kui tööga ühele poole sain, mu telefon helises. Helistas sõber, keda tunnen paar aastakümmet ja kellega vestleme harva, kuid pikalt ja mõistame üksteist poolelt sõnaltki. Ja tihti mõistame ka sõnadeta ja ta oskab mu soove ennetada sel määral, et mu sõbranna, tema naine ja teised pereliikmed selle peale naermagi hakkavad, sest see on lausa ebareaalsena tunduv üksteise tunnetamise tase. Sel hetkel sain aru, et ta juba eelmine päev oli jõudnud arusaamisele, et peab mulle helistama ja tal oli mure, mille lahendamiseks peab mind kõige õigemaks inimeseks – ja see mõte oli nii tugev, et mu sisetunne püüdis selle kinni ja ajas mu ärevusse.
Ma tundsin ära, et minuga vajatakse kontakti. Selle tundsin ka ära, et varasema aja sõber, kellel Fb kontot pole. Kaugemale ei jõudnud, enne, kui ta ise juba helistas. Ja siis sai telefonivestlusele lisaks ka videokõne tehtud – talle tehniliseks sealpoolseks toeks tulnud tütre abil – ja aidatud tal arvutiasjus orienteeruda. Kõik inimesed pole arvutiinimesed, ei ole. Nagu ta ka ise ütles, et oma erialaselt võib ta tunde seletada, mis on mis ja mida või kuidas, aga arvuti – oi ei. Ta ütles, et ega ta aru saanudki, mida ja kus ta tegi ja järgmine kord uuesti seda teha ei oskaks. Kuigi tegemist polnud millegi muu enamaga kui meilile vastamise ja sellele manuse lisamise ja ärasaatmisega. Mis ühe jaoks lihtne, on teise jaoks tuumafüüsika. Oluline on märgata ja mõista ja olemas olla. Nii et ära sulge oma südant ega summuta oma tundeid – nad tahavad sulle ja su lähedastele ainult head ja tühja lobisemisega nad ei tegele, nad võtavad sõna ainult siis, kui asja ka on. Miks teised peaks sind armastama, kui sa seda ise ei tee – mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes?
Aga nüüd siis selle nädala inglisõnumite juurde. Vaatame koos, millised sõnumid tõid inglid endaga kaasa sellesse nädalasse. Seekordsed sõnumid jaotuvad juba tavapäraselt sünnikuupäevade järgi:
• 1-5 kuupäev
• 6-10 kuupäev
• 11-15 kuupäev
• 16-20 kuupäev
• 21-25 kuupäev
• 26-31 kuupäev
Kindlasti ära unusta lugeda ka lõpusõnumit, sest ka seal on sulle väikene lisasõnum.
Postituse edasi lugemiseks vali rippmenüüst endale sobiv sünnikuupäeva vahemik, või kliki nupukesele: “Loe seda edasi” ja vaata, millised sõnumid inglid sulle seekord endaga kaasa tõid.
Energiavahetus
Kui sinu arvates on Hingepeeglis ilmuv info vajalik ja oluline ning oled sellest ka ise kasu saanud, võid soovi korral Hingepeegli tegevust TOETADA.
Nagu meil on juba traditsiooniks kujunenud, siis KAKS KORDA AASTAS: 30. juuni ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened. Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.
Hingepeegel OÜ a/a LHV: EE247700771001908595 või SWEDBANK: EE212200221058508715.
Aitäh – aitäh – aitäh !