Kes on energiavampiirid ja kuidas neid ära tunda?

Energiavampiir on keegi, kes ei suuda hoida enda isiklikku energiat või elujõudu, seega nad imevad selle välja nendest, kes on kõrgema energeetilise tasemega. Nad on tihtilugu õnnetud ning rabelevad, leidmaks sisemist rõõmu, seega otsivad nad seda endast väljastpoolt.
Energiavampiirie on mitmeid erinevaid tüüpe ja vastavalt oma tüübile ja käitumisele jagunevad nad erinevalt.
- draamakuninganna – otsib pidevat tähelepanu ja üritab kõigest hingest välja paista. Ta ei suuda oma emotsioone talitseda ning pingutab tihtilugu üle. Paisutab tihtilugu kõiki pisiasju ja teeb sääsest elevandi. Ta ei suuda oma probleeme iseseisvalt ega täiskasvanulikult lahendada, seega mitte ükski lahendus pole piisavalt hea. Tavaline inimene suudab oma probleemid lahendaa isekeskis ja rahulikult, siis draamakuninganna tunneb erilist vajadust oma muret teistega jagada, tehes algse probleemi veelgi suuremaks. Talle on omane tekidata tõsine draama kõigest, mida teised ei taha ega viitsi probleemide lahendamisel absoluutselt tekitada.
- ohver – arvab alati, et talle tehakse kogu aeg liiga ja kogu maailm on tema vastu. Ta on isik, kes pidevalt kurdab või viriseb ja tänu sellele üritab toituda teiste inimeste tähelepanust. Talle meeldib, et teda pidevalt lohutatakse, see ei tähenda seda, et ta kunagi oma kurtmise ka lõpetaks. Ta ei leia kunagi, et ta elu või maailm oleks piisavalt hea, alati leidub vigu, mille üle kurta ja seetõttu vajab ta lohutamist, et teda lohutama tulnud inimeste energiast toituda. Selle asemel, et näha oma elu ilusana, meeldib talle mõelda mustades toonides. Ohvrid kalduvad muuhulgas olema väga mõjutatavad inimesed. Talle meeldib, et talle ja tema äärmiselt raskele elule pööratakse tähelepanu. Pole asja, mille üle ta ei leiaks vinguda; küll on ta tervis halb, tööl on vilets ja ülemus on mõistmatu, ilm vastik, hinnad kõrged jne. Tema üksinda peab seda kõike kannatama ja kogu maailma raskused on tema kanda. Selliste inimeste kohta on on üks hea väljend “Küll on maa külmunud ja siis kärss kärnas…”
- süüdistaja – on isik, kes süüdistab alati teisi ega võta ise mingit vastutust oma tegude eest. Ta delegeerib oma kohustused teistele ning on meister teistes tekitama süütunnet. Ta leiab alati kõigis ja igas asjas vigu. Näiteks on midagi kadunud, siis kindlasti on selles süüdi keegi teine, aga mitte kunagi tema ise. Olgu selleks kadunud TV-pult või mid ihsnrd on otsas. Ka tema elu allakäigus on keegi teine süüdi, mitte tema oma tegudega, mis on seda põhjustanud;
- kade – tahab alati seda, mis on teistel, ning pole kunagi rahul sellega, mis tal endal on. Naabri muru on tema jaoks alati rohelisem. Lisaks ei suuda ta tunda siirast rõõmu teiste õnne üle;
- võluja – suhtleb vabalt ja kõigiga, viskab nalja, proovib iga hinna eest olla tähelepanu keskpunktis, et teised suunaks oma energia tema poole;
- süütunde tekitaja – tekitab teistes inimestes süütunnet ning häbi, saavutamaks seda mida tahab;
- klatšimoor – pole kunagi rahul enda isikliku eluga ja otsib sündmusi teiste inimeste eludest;
-
Foto: Raze ebakindel – on väga madala enesehinnanguga isik ning oma hädise ning saamatu olekuga tõmbab alla teiste inimeste tuju ja energiataseme. Tema peamiseks probleemiks on hoolivuse ja hoolitsuse küsimus. Need hinged on läbi käinud paljudest kehadest, kuid üheski ei olnud nende jaoks piisavalt toitu või armastust, et sellega edasi minna. Üldjuhul on neid tihti elu jooksul mitmeid kordi hüljatud ja nad kardavad paaniliselt, et see juhtub taas. Ta tunneb, kuidas kõik ümbritsev imeb temast kogu energia välja. Tema vastuseks on imeda ka teiste energiat, kaasates sind sageli pikkadesse ja igavatesse vestlustesse. Nad sisendavad endale, et nad ei vääri tähelepanu ja seetõttu ei ole nende energia- ja hoolivusvajadus kunagi täidetud. Puudujäägi taastamiseks peavad nad püsima teiste inimeste energia äravoolu väljas, luues sellega suletud nõiaringi. Selline tüüp tundub teistele alati abituna. Ta rõhub tihti sellele, kuidas teised peavad kogu aeg nende heaks midagi tegema ja ootab, et iga tema vajaduse eest kantakse hoolt. Anna-võta olukord on nende jaoks tundmatu. Ainus, mida nad teevad, on võtmine.
- paranoiline tüüp – on äärmiselt hirmunud ja väga närviline inimene. Kuna teda ümbritseb äärmiselt kaootiline energia, siis see põhjustab tasakaalutust tema lähedastes. Tema keskseks probleemiks on reetmine ja nad ei usalda kedagi, kõik teda ümbritsevad inimesed on nende vaenlased ja tema elu on lahinguväli. Agressiivsus on paranoilise tüübi puhul hästi tavaline reaktsioon. Nad otsidad pidevalt konflikte ning tülisid, nad saavad sellest rahuldust. Tihtilugu on nad võrgutavad, aga võimetud loomaks pikaajalist suhet. Ta eeldab, et kõik teised tahavad teda reeta, aidates ise endalegi teadmata suhte lõppemisele kaasa. Nad ei talu kaotamist ja peavad iga hinna eest võitma. Muidu on nad töörügajad ja tihtilugu ka obsessiiv-kompulsiivse häirega, kuid neil pole kunagi piisavalt aega oma kõikide eesmärkide täitmiseks. Nad armastavad vaidlusi ja otsivad põhjuseid, et vaidlust esile kutsuda.
- passiiv-agressiivne – hirm olla kontrollitud on sellise inimese põhiline murepunkt. Eelmistes eludes olid nad suure tõenäosusega allutatud teiste kontrollile või olid lõksus olukordades, mis välistasid nende võimaluse enese väljendamiseks neile soovitud viisil. Nad võisid eelmistes eludes olla orjad, vangid, usu või valitsuste ohvrid. Need hinged soovivad täielikku vabadust, kuid nende hirm takistab neil selle saavutamist. Nad on äärmiselt vihased ja nördinud, et ei saa ennast vabana tunda, kuid samas puudub neil probleemile lahendus. Neil puudub igasugune vabadus. Nad näevad kurja vaeva, et kaasata teisi inimesi enese ellu. Ta on inimene, kes pidevalt midagi nõuab, aga kunagi ei taha ise millessegi panustada. Tihti lõpetavad nad teiste inimeste lauseid, pidades seda täiesti loomulikuks nähtuseks. Nad elavad hetkes ja keelduvad mõtlemast tulevikule. Nad ei tea, mida tähendab eneseväljendus. Nad loovad oma isikliku, kuid ebamäärase maailma, eristamata fantaasiaid tegelikkusest. Neile meeldib olla üksinduses ja meeleheites ja samas näitavad välja pahameelt kõigile, kes nendega kontakti otsivad. Nad paluvad sinu abi probleemide lahendamisel, samas sinu pakutud lahendus neile ei sobi. Tüüpiline vastus kõigele on: “Jah, aga…”.
See pole kindlasti täielik nimekiri, aga annab hea ülevaate omadustest, mis energiavampiiridel olla võivad. Üks on neil aga ühine – nad ei suuda luua või hoida oma elujõudu positiivsel moel ja seetõttu nad imevad teistest positiivset energiat välja, tahtlikult või tahtmatult. Sellise käitumisega loovad mürgise õhkkonna, olenemata sellest, kuhu nad lähevad. Nad on nagu parasiidid, kes vajavad sinu positiivset energiat, et oma negatiivset elu jätkata. Nad võtavad sinult energiat sinuga suheldes ja kasutavad seda enda huvides, samas jätavad nad sind tühjaks tõmmatud ning kurnatuna maha kohe, kui nad tunnevad, et sinust neile rohkem kasu pole.
Kindlasti tunned ka kedagi, kellega suheldes on sul alati “lutt tühi” või oled pärast ise negatiivselt meelestatud, tige ja väsinud. Samas on olemas ka teistsuguseid energiavampiire, need on jällegi teine äärmus, nad on hästi entusiastlikud ja vadistaja tüüpi. Nad võivad sind oma jutuvadinaga “surnuks rääkida”. Kuigi tegemist on positiivse inimesega, on ka seda tüüpi inimesega suhtlemine ääretult väsitav ja kurnav.
Loen kommentaare ja kummaline on see, et peale ühe, tunnevad kõik, et ümbritsev keskkond on vampiiri täis ja teda imetakse tühjaks. Ühesõnaga enesehinnang kõigil lausa nartsislikult kõrge. Mina jällegi loen kõiki iseloomustusi ja leidsin, et mul on igast ühest midagi küljes. Näiteks kadedust lugedes ma ei otsinud inimest enda tuttvuskonnast, et vot see on täpselt see inimene, või teine, analüüsisin ennast. Meeldiv oli muigi lugeda, kui minu käitumine läks kokku positiivsete omadustega. Aga olen aastete jooksul täheldanud, et endast kõike teada saada on siiski väga keeruline, sest ego ei taha paljusid asju tunnistada. Seda tühjaks imetuna tundvat tunnet olen ka korduvalt tundnud, aga ka energist pakatavana olen ka vägagi tundnud. Nüüd seisangi dialemma ees, kes ma siis olen : energia andja, või võtja. Kuigi olen iseendaga ju koguaeg koos, teistega mitte, tuleb välja, et iseennast tunnen kõige vähem. Üks energeetik kutsus mind küll energia auke kinni panema, aga ta elab Tartus ja mina Loksal, ei ole viitsinud pikka teekonda ette võtma. Ja 3 lähedast inimest on vampiirina küljes. No arvan, et need mu oma lapsed, neid vaja ju pidevalt aidata. Aga mul oleks ka selline küsimus, kui olen vahest saanud inimeste keskel olles nende energiat, kas see on halb ja ma pean liigitama ennast vampiiride hulka, ja mida teha, et mitte olla vampiir. Mul isiklikult vahest selline tunne, et see energiate ülekandumine toimub edasi-tagasi. Tekib ka mingi kollektiivne energia.
[…] Mis mind imestama paneb, on see, et on päris märkimisväärne hulk inimesi, kes nimetavad ja peavad end vaimseks inimeseks: vaimseks õpetajaks, teadjameesteks/naisteks, ravitsejaks, tervendajaks jne, on tegelikult “pimedusega löödud” ning hirmul ja ründavad iga väiksemagi konstruktiivse kriitika või ettepaneku osas ja laevad end abivajajate energiast täis – käitudes täiesti tavaliste energiavampiiridena. […]
[…] kõik on sellepärast, et sinu ümber on palju nn energiavampiire – inimesi, kes toituvad sinu energiast ning elurõõmust. Sul palutakse õppida märkama neid korduvaid mustreid, kellega koos olles väsid kiiresti või […]
Eelmises töökohas mina vist olingi seltskonnas, kus mind ümbritsesid posu energiavampiire kui selle jutu järgi võtta. Ma lahkusin tihti töölt tühjaks imetuna ja väsinuna. Ühel päeval küsis üks sõber, kellega me polnud pikka aega kohtunud, et mis minuga juhtunud on, ma pole enam mina ise. Siis saigi selgeks, et tõesti on võimalik sellises seltskonnas pikemalt viibides ka ise energiavampiiriks muutuda. Nii kui antud töökohalt lahkusin, tunnen ennast tunduvalt paremini ja õnnelikumana ning olen taas leidnud iseenda :)
Olen väga tänulik selle loo eest,see on parim sellel teemal kirjutatud lugu.Pilt on kuidagi palju selgem.
Jah ka mina tean selliseid inimesi.Alguses oli väga raske,sest lasin ennast tihti kaasa kiskuda ja pidevalt neil oma rõõmu röövida. Kuid õpetuste varal suutsin ennast jälle hästi tunda. Nüüd võin tõesti öelda,et ennast kaitsta pole sugugi raske. Ole alati armastav…positiivne ja valvel… see toimib :)
Loetletud olid kõikvõimalikud nn normaalsete inimeste aeg-ajalt esinevad omadused. Kel pidevalt, on lihtsalt vaimselt ebaküps.
Millest see tuleb, et mõne inimesega ei suuda suhelda kauem kui maksimaalselt tund aega? Ja siis on vaja KINDLASTI lahkuda või vähemalt eemalduda tema vaateväljast, kui ära minna pole võimalik?
Mina tunnen automaatselt kuidagi ära, et kui inimene on samas ruumis või ma tunnen kohe, et midagi on valesti, et väsin selle inimesega suheldes vms rohkem.
Jah, loen praegu ja imestan. Kõik on omal moel siis vampiirid. Milline see ei ole siis, tahaks teada. :) Siit siis õpetus, et kes õnnetu või hädas, jookse eemale. Tavaelus kahjuks see nii ongi. Kui kõik hästi, raha on, tulevad kõik jälle kokku, aga mina ei pruugi siis neid enam tahta.
Aga mida teha, kui ma olen täiesti kindel, et olen ise see nn. energiavampiir? Kuidas ma end muuta saan?
Selle artikli põhjal on peaaegu igal inimesel need omadused olemas :P tegelikult tuleb suheldes kaitsta iseennast ja jääda viisakalt neutraalseks. Sest õiget abivajat sõpra peab ju aitama, mitte eirama! Mitte keegi EI HAKKA analüüsima suhteprotsessis, kes on kes! Aga igal on teada need oma tutvusringkonnast, kes väsitavad ja siin saab end kaitsta!
Lugesin seda artiklit ja olen Teiega sama meelt.
Siin tuleb vahet teha sellega, kas inimesel on hetkel kehv päev või situatsioon ja me kõik vingume teatud ajal. Aga energiavampiir on inimene, kellel pole kunagi hea olla, alati on tal millegi üle vinguda ja kunagi ei ole talle ükski lahendus sobiv, sest ta ei soovigi oma probleeme lahendada.
Hädas inimese eest ei maksa joosta, kui sa tead, et ta ikka tõeliselt hädas on. Siin tuleb ikkagi oma intuitsiooni ka kasutada. :D Kõike mõistuse piires.