3Lugu 2
Peale sünnitust 23 aastat tagasi külastas inimene korduvalt oma arsti, kaevates talle erakordse väsimuse, letargia, mõttehägususe, halva mälu, ärevuse ja depressiooni üle. Alguses ütles arst, et ta peaks oma kehale andma aega taastumiseks, kuna ta just sünnitas ja ta peaks võtma multivitamiine ning sellega peaks kõik korda saama. Selle asemel muutusid sümptomid ajapikku aina hullemaks ja juuksed hakkasid salkudena välja langema, arenesid välja äärmuslikud hirmud ning ta muutus üha depressiivsemaks.
Patsient pöördus uuesti arsti poole ja seekord kirjutas arst välja antidepressandid, mida ta mõnda aega võttis, kuid need ei aidanud. Siis pöördus ta tagasi arsti juurde ja seekord laskis arst patsiendi kilpnääret uuesti uurida ja pani inimese end tundma kui hüpohondrikut, kui arst ütles, et testid on korras ja tal pole mitte midagi häda ja see kõik on lihtsalt tema peas.
Inimene oli arsti juurest lahkudes tõsiselt depressiivne ja ta tõemeeli arvas, et tal on mingi vaimne viga küljes ja ei rääkinud sel teemal enam kellegagi ja kannatas vaikuses kõik need aastad, kartes, et muidu pistetakse teda vaimuhaiglasse.
|
|
 |
 |
 |
 |
 |
