Ideid, mida võiksid teha, selmet passida sotsiaalmeedias

0
1676

Viimasel ajal on inimesed läinud tavasuhtlemise asemel üle sotsiaalmeedias passimisele. Sotsiaalmeedia surve on olnud nii suur, et paljud ei oska enam ilma selleta hakkamagi saada, on tekkinud täielik sõltuvus.

Foto: Social Media Examiner
Foto: Social Media Examiner

Ise eemaldusin pooleks aastaks sotsiaalmeediast ja usu või mitte, aega on kordades rohkem kui pidevalt Facebookis (FB), Twitteris, Instagramis, Pinterestis vms sotsiaalmeediaportaalides passides. Jõuad kordades rohkem päeva jooksul ära teha ja ka enesetunne on parem. Usu või mitte, aga sa ei kaota midagi, selline sotsiaalmeediast eraldumine tuleb ainult kasuks.

Kui kardad, et sinu sõbrad seetõttu ära kaovad, eksid rängalt, sest olgem ausad, kui palju sinu sadadest või tuhandetest FB sõpradest ka tegelikult sinu sõbrad on – neid võid ilmselt ühe või kahe käe sõrmedel üles lugeda – ja nemad on inimesed, kes ei kao su elust kuhugi, ka siis, kui sina sotsiaalmeediast lahkud.

David Wolfe on öelnud, et kui sõprus kahe inimese vahel peab vastu kauem kui seitse aastat, siis püsib see terve elu. Tegelikult see nii ka on. On inimesi, kellega olen käinud läbi tulest ja veest ja nad on sõbrad mulle terveks eluks. Me ei kohtu küll tihti, aga ma tean, et võin neile alati kindel olla ja vice versa.

Kas sa teadsid, et keskmine inimene veedab päevas erinevates sotsiaalmeediakanalites oma aega vähemalt 40 minutit päevas? Pean tunnistama, et ka mina veedan päevas vähemalt 40 minutit sotsiaalmeedias – vaata, et vahest rohkemgi, aga minu veedetud aeg seal on enamjaolt seotud tööga. Parema meelega ma seda ei teeks, aga hetkel kahjuks sellest väga pääsu ka pole.

Siinkohal annan  mõned ideed, mida saad selle 40 minuti asemel teha, et mitte FBs vms sotsiaalmeedia lehtedel passida.

Tee trenni

Foto: URS Health
Foto: URS Health

Kõigile on ju teada, et päevas peaks iga inimene end vähemalt 30 minutit aktiivselt liigutama. Kui sa oled inimene, kes kurdab, et tal pole päevas aega trenni teha, siis see on sinu võimalus. Sotsiaalmeedias tobedate “laikide” panemise ja mõttetute mängude mängimise asemel tee hoopis enda tervise heaks midagi kasulikku. Meeldetuletuseks, et enda riidesse panek ega trenni sõitmine ega ka riietusruumis selfide tegemine, millele kulub 20 minutit, ei kuulu trenni alla ja siis 20 minutit masinal mütata, pole see, mida siin silmas pean. Trenniks võib lugeda ka sellist lihtsat asja nagu töö juurest kiiresti söögikohta lõunale jalutamine ning tagasi. Lisaks trenni saad teha veel enda või tuttava koeraga jalutama minnes, isegi aiamaal rohides või kõblates.

Mine koolitusele/kursusele

Selmet istuda kodus arvuti taga mitte midagi tarka tegemas, mine parem mõnele huvitavale ning kasulikule kursusele, või võta mõni e-kursus, mida on ka väga palju saada. Kui nüüd võtta asja robustselt, siis üks keskmine koolitus reeglina kestabki 40 minutit korraga, muidugi on ka palju pikemaid ning intensiivsemaid koolitusi, mis tahavad sinu täit pühendumist ja tähelepanu. Kui sa pole selleks veel valmis, siis alusta lihtsamate ning lühemate koolitustega. Ka meie viime aegajalt läbi erinevaid koolitusi, seega tasub meie koolituste lehel ka silma peal hoida.

Loe

Foto: The Huffington Post
Foto: The Huffington Post

Inimesed veedavad üha vähem aega lugemisele, Bureau of Labor Statistics, andmete järgi veedavad noored vanuses 15-19 aastat päevas ainult 4,2 minutit aega lugemisele, mis paraku ka vanemate inimeste juures palju kõrgem pole, kuigi võiks teisiti arvata. Lisaks on tänapäeval palju saada e-raamatuid, kui oled inimene, kellele meeldib virtuaalne lugemine. Mina isiklikult eelistan PÄRIS raamatut, keerad lehti ja tunned raamatu lõhna. Lisaks on päris raamat ka silmadele parem. Mis kõige parem, raamatu lugemine on äärmiselt kasulik, sest:

  • raamatu lugemine teeb sinust parema inimese – sest 2013 aasta uuring näitas, et ilukirjandust lugevad inimesed on empaatilisemad. Teadlased võrdlesid inimeste ajutegevust: need inimesed, kes loevad raamatuid, nendel oli teatud aju piirkondades rohkem ajutegevust, kui neil, kes raamatuid ei loe. Liikumine toimus piirkonnas, mis aitab ajul tegeleda liikumiste visualiseerimisega. Mis tähendab seda, et kui sa kujutad endale ette mingit teatud liikumist, aga sa tegelikult ei liigu, tunned sa füüsiliselt nagu sa liiguksid. Sarnane asi toimub ka siis, kui sa samastad end kellegagi raamatutegelastest ning sa võtad endasse nende tuntavaid emotsioone. Ehk siis tegemist on intensiivse kujutlusvõimega. Muide lastel on see ajupiirkond väga aktiivne. Teadlased on jõudnud järeldusele, et inimesed, kes suudavad end samastada mõne raamatu tegelaskujuga ning saavad osa nende tegelaskujude emotsioonidest, on empaatilisemad ning empaatiavõime muudab inimesed paremaks, sest sa ei näe enam kõike nii must-valgelt
  • lugemine arendab suhtlemisoskust – kuna lugemine muudab inimesed empaatilisemaks, siis tehniliselt paraneb sellega ka suhtlemisoskus. Sama uuring näitas ka, et inimesed, kes lugesid ilukirjandust said paremad testitulemused, mis mõõtsid empaatiavõimet, suhtlemist ning emotsionaalset intelligentsust. Nende oskuste omamine on eriti kasulik siis, kui sul on vaja välja lugeda teise inimese kehakeelt või teada saada, mida ta parasjagu mõtleb
  • lugemine on kasulik sinu suhtele – partnerid, kes loevad ilukirjandust ning sealt loetut ja omandatut hiljem üksteisega jagavad/arutavad ning paljastavad sellega seoses omi mõtteid, kasvavad rohkem kokku, kui need inimesed, kes seda ei tee. Äärmiselt lõbus on vahetada oma partneriga erinevaid ideid, fantaasiaid ning nende üle arutada. Selle tulemusena saavad inimesed lähedasemaks ning suhe muutub tugevamaks. Lugemine on seksikas
  • lugemine hoiab Alzheimeri tõve eemal – 2001. aastal läbiviidud National Academy of Sciences uuringus küsitleti 193 inimest  26 erineva hobiga, sh füüsilised tegevused nagu aiandus ja kudumine, intellektuaalsed hobid nagu lugemine, ristsõnad, sõnamängud ning passiivsed hobid nagu telerivaatamine. Selle uuringu tulemusena selgus, et vanemad inimesed, kes tegelesid aktiivselt lugemise ning muu ajugümnastikaga nagu sõnamängud, neil oli  2,5 korda väiksem võimalus haigestuda sellesse raskesse ning kurnavasse haigusesse kui muu tegevusala harrastajatel. Uuringu autor, Dr. Robert Freidland, väidab, et kui inimesed ei anna oma “aju hallollusele” tegevust, siis  ajupotentsiaal hääbub
  • lugemine lõõgastab – kui inimene on ärritunud, siis soovitatakse tal hakata vaikselt lugema ja statistiliselt umbes 6 minuti pärast hakkab tema südame löögisagedus aeglustuma ning lihaspinge hakkab kaduma ja inimene rahuneb maha. Huvitav on see, et lugemine on kõige efektiivsem moodus oma stressi maandamiseks. Lugemine pidavat stressi maandama 68% võrra, seevastu muusika kuulamine vähendab 61%, tass teed või kohvi vähendab 54% ja jalutama minek vähendab stressi ainult 42% võrra. Kui tihti oled sa end raamatutesse “kaotanud”? Minul on seda oma elus päris mitmeid kordi ette tulnud, eriti lapsepõlves, nüüd loen kahjuks vähem. Tegelikult pole vahet, mis raamatut sa loed, sest end raamatusse “kaotamine” viib sinu igapäeva muremõtted  mujale ning keha vabaneb sinna kogunenud pingest
  • lugemine teravdab mõistust – ilmselt pole see kellelegi uudiseks. Inimesed, kes annavad oma ajule pidevalt tegevust lugemise ning ristsõnade, sõnamängude, kirjutamise jms näol, nende mälu on kordades parem, kui neil inimestel, kes sellega ei tegele.

Tee süüa

Selle 40 minutiga, mida sa päevas FBs passides ja teiste toidupilte laikides, saad valmistada väga maitsva ning tervisliku toidukorra nii endale kui ka oma perele.

Suhtle sõprade ja perega

Foto: The Huffington Post
Foto: The Huffington Post

Siinkohal ei pea ma silmas mitte virtuaalset suhtlemist, vaid päris kokkusaamist ning füüsilist suhtlemist näost näkku. Kusjuures on sotsiaalmeedia väga paljuski süüdii selles, miks inimesed viimasel ajal väga palju omavahel ei suhtle. Arvatakse, et kui laigitakse midagi oma sõbra sotsiaalmeedia lehel, siis see ongi suhtlus. Ega ikka ei ole küll! Pea meeles seda, et sotisaalmeediasse pannake üles seda, mida inimesed tahavad, et neist nähakse, teatakse, mitte seda, mis tegelikult toimub. Pole ju palju võtta kätte kasvõi telefon ning helistada ja küsida: “kuidas sul läheb”, või “millega tegeled”, või leppida kokku reaalne aeg, mil ühiselt koos välja minna ning juttu puhuda või kasvõi bowlingut mängida. Murdes läbi sellest digitaalsest barjäärist, mis on kerkinud sinu ja sõprade vahele, laseb sul oma sõpru tundma õppida hoopis teisest ning palju tähenduslikumast valdkonnast.

Tee üks uinak

Ma tean, et see kõlab nii vastuoluliselt. Vahetada sotsiaalmeedias veedetud aeg uinaku vastu, aga tegelikult on lõunauinakud inimesele väga kasulikud, just need lühikesed 10-20 minutilised uinakud, mis jätavad sulle veel ekstra 20 minutit tegeleda millegi produktiivsega, selle asemel, et veeta aega sotsiaalmeedias.

  • 10-20 minutilised uinakud – on head selleks, et taastada oma energiataset ning teravdada meeli. See on just paras pikkus, kus aju saab end korraks välja lülitada ning “restardi” teha. Tegemist on NREM unega (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni. Üles ärkamine on kiire ja saad kohe joonelt oma pooleli jäänud tegevuse juurde naasta ja seda kõike värske peaga.
  • 30 minutilised uinakud – pole eriti head, sest võivad põhjustada sellist nn pohmelust, mis on põhjustatud uneinertsist. Selline pohmelus kestab reeglina ka umbes 30 minutit peale ärkamist ning on kurnav.
  • 60 minutilised uinakud – on head selleks, et need aitavad sul fakte, nimesid ning nägusid paremini ning lihtsamalt meelde jätta. Sellise pikkusega uinakuaega jääb sisse juba ka kõige sügavam uni ning sellest ärkamisel on ka omad miinused – kiputakse olema uimane.
  • 90 minutilised uinakud – on juba täis unetsükkel, millesse jäävad kõik viis unefaasi koos REM (rapid eye movement) unetsükliga. Nii pikast unest on hea ärgata, sest selle tulemusena ei teki uneinertsi ning sellest tingitud unisustunnet. Inimese ühe unetsükli kestus ongi 90 minutit ning terve ööuni koosneb mitmetest sellistest 90 min intervallidest. Näiteks mõni hommik ärkad kella peale ilma igasuguse probleemita ning oled täiesti värske, see on tingitud sellest, et sinu ärkamisfaas jäi just sinna 90 min intervalli lõppu. Teine hommik ärkad ja oled kole väsinud, ei suuda kuidagi voodist tõusta, mis tähendab seda, et sul algas uus 90 minutine unetsükkel ning ilmselt oled selles tsüklis kuskil 30-60 minuti kaugusel, mil on kõige sügavam uni ja selle tagajärjel on ka ärkamine kõige vaevalisem.

Kirjuta

Foto: Blue Heron Books
Foto: Blue Heron Books

Kirjutamine on ajutegevusele väga kasulik, see hoiab hallolluse töös ning ei lase sellel hääbuda. Kui sa pole suurem asi kirjamees, pea kasvõi mingisugust lihtsamat tüüpi päevikut, kuhu kogud oma päeva jooksul pähe tekkinud ideed või väljaelamised. Mine tea, mõnest neist ideedest võib kunagi sündida sinu isiklik “Nokia”. Kui sa pole varem päevikut pidanud, siis sa ei kujuta ette, kui palju paremini sa end pärast paberile väljaelamist tunned. Tee proovi! Oled sa tähele pannud, et sinu käekiri on kõvasti muutunud ja mitte paremuse poole, kui varem? Üks põhjuseid on see, et viimasel ajal kasutavad inimesed üha vähem kirjutamiseks pliiatsit/pastakat/sulepead ja kõik on läinud klaviatuurile üle. Kui sa ei harjuta, siis kipuvad ka ammu õpitud oskused ununema ning hääbuma…

Korista

Oh, ma tean väga hästi, et paljudele ei meeldi üldse koristada. Samas veeta päevas 40 minutit koristades ei ole üldse palju, selle ajaga jõuab nii mõndagi ära teha. Umbes aasta tagasi sattus internetis mulle ette üks nali, kus mees tuli koju ja küsis naiselt: “Noh, kas internet oli ära?” Naine seepeale: “Millest sa seda järeldad?” Mees: “No elamine on korras ja toit valmis…”

Mediteeri

Meditatsioon

Meditatsioon on tegelikult väga vajalik, see rahustab meeli, alandab vererõhku, vähendab stressi, parandab ajutegevust ning tõstab ja tasakaalustab sinu meeleolu. Mediteerimine ei nõua meeletult aega ega tunde vaikust ning pühendumist. Sa võid mediteerida praktiliselt igas kohas, kui sa vaid seda tahad. Mediteerimine nõuab sinult lihtsalt tahet seda teha ning leida endale sellest kõige sobivam variant.

Soovid Hingepeegli tegevust TOETADA?
IGA KOLME KUU TAGANT: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened.
Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.

Seda saad teha siin ja võtab vaid hetke. Täname!

JÄTA OMA VASTUS

Palun lisa oma kommentaar
Palun sisesta oma nimi