2Mida siis peamiselt deodorantides leidub ja minu omas pole?
Foto: Drugs.com
Parabeenid
Enamus deodorantides ka neis, mida on nimetatud “looduslikeks” esineb erinevaid parabeene. Parabeenid on sünteetilised säilitusained ning neid leidub enamikes kehahooldusvahendites. Peamisteks parabeenideks on kas metüül-, etüül-, propüül-, bensüül- ja butüülparabeenid. Parabeenid on ääretult ohtlikud kasutamaks õrnades piirkondades nagu seda on kaenlaalused. Parabeenid häirivad meie delikaatset hormonaalset tasakaalu ja seetõttu võib tänu neile tekkida lastel varajane puberteet, suurenenud risk haigestuda hormonaalvähki. Neid seostatakse veel sünnidefektide ning organite toksilisusega.
Rinnavähi fondi andmetel on rinnavähi biopsiatest leitud kuute erinevat parabeeni. Mis aga veelgi mõtlemapanev on see, et parabeenide kontsentratsioon biopsiates oli samal tasemel, mis kaenla alla määritavates deodorantides. Parabeenid ei ole ainult ohtlikud rindadele. Valimis, kus osalesid USA täiskasvanud inimesed, leiti nende proovidest parabeene ka uriinist, mis tähendab seda, et parabeenid lähevad meie vereringesse ja ringlevad meie kehas enne kui nad väljutatakse.
Alumiinium
Seda raskemetalli (*Termin „raskemetallid“ võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi. Nende mürgisus on paljude uuringutega tõestatud ja raskemetallide ritta on lisandunud inglistina, titaan, alumiinium ja nikkel, mille mõju võib organismi kuhjumisel samuti olla mürgistav. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid.*) leidub paljudes deodorantides ning, mis kõige hullem seda kasutatakse ka paljudes looduslikes deodorantides koostisosa nimetusega “alum”. See on aga metall, mis aitab higipoore blokeerida, et te ei higistaks. Alumiiniumit seostatakse naiste kõige levinuma vähi – rinnavähi tekkega ja meestel eesnäärmevähiga. Lisaks seostatakse alumiiniumit ka Alzheimer tõvega (AT). Üldiselt tuleks hoiduda sellistest deodorantidest, mille koostises on sõna alumiinium, alum, alumiinium klorohüdraat, alumiiniumtsirkoonium tetraklorohüdrex glütsiin.
Triklosaan
Triklosaan on järgmine komponent, mida leidub teie deodorantides. Seda kasutatakse peamiselt ebameeldiva lõhna blokeerimiseks, seenhaiguse vastase ning antibakteriaalse omaduse tõttu. Ameerikas on triklosaan FDA (USA Toidu- ja Ravimiamet) poolt aga klassifitseeritud kui PESTITSIID ja EPA (USA Keskkonnakaitse Agentuur) on tunnistanud seda kui võimalikku kantserogeenina, potentsiaalse dioksiiniga saastatuse tõttu. Triklosaan läbib kergesti rakumembraani ning koguneb keharasvadesse. 2006. aasta uuring näitas, et Põhja-Ameerika kärnkonnadel põhjustas triklosaani väike annus juba sisesekretsioonisüsteemi kahjustajana. 2008 aasta uuring juveniilsetel isasrottidel näitas, et kokkupuutel triklosaaniga mõjutab oluliselt kilpnäärme hormoonide kontsentratsiooni.
Triklosaani esineb ka looduspoodides müüdavates nö looduslikes deodorantides, kui te silti ei loe, siis saate suure tõenäosusega omale deodorandi, mis sisaldab ka triklosaani.
Propüleenglükool
Propüleenglükool võib kahjustada teie närvisüsteemi, maksa ning südant. See on naftapõhine aine, mida lisatakse paljudesse kosmeetikatoodetesse “pehmendajana” oma siidise konsistentsi tõttu. See on üks odav moodus teha toode paremini määritavaks. Propüleenglükooli leidub isegi tänapäeva valmistoitudes, seega oleks mõistlik selle ainega kokkupuuteid võimalusel vältida.
Ftalaadid
Ftalaate kasutatakse deodorantides ja antiperspirantides, ftalaadid on teist laadi kemikaalid ja neid tasuks vältida. Ftalaate kasutatakse kosmeetikas, sünteetilistes lõhnaainetes, kehahooldus- ja meditsiinitoodetes. Aine aitab kaasa teiste abiainete lahustumisele, millega kaasneb parem toote konsistents. Ftalaate seostatakse erinevate terviseprobleemidega. Näiteks kui fertiilses eas naiste uriinist ja verest on leitud ftalaate, siis see võib suurendada sünnidefektide riski. See omakorda näitab, et ftalaadid häirivad hormoonide retseptoreid ning suurendavad tõenäosust rakkude muteerumisele.
Lõhnaained
Foto: Drugs com
Teile meeldib teie deodorandi lõhn? Vastavalt USA Keskkonna töögrupile EWG (Environmental Working Group), isegi loodusliku lõhnaga lõhnad nagu roos, võivad olla hoopis midagi muud. Samas lõhnatootjad tahavad selle tarbija eest saladuses hoida, et teatud lõhna saavutamiseks kasutatakse ca 3100 keemilise elemendi segu. EWG ütleb: “Keskmine aroom, mida oli kontrollitud ja testitud, leiti, et selle toote loetelust puudub vähemalt 14 erinevat kemikaali. Nende ainete hulgas on aineid, mida seostatakse hormonaalhäirete, allergiatega. Lisaks paljud ained, mis ei ole ohutud kasutamiseks isikliku hügieenitoodete kasutamiseks.” Kui teie deodorandil on koostisosade nimekirjas lõhnaaine, siis te ei saa kunagi kindel olla, mis seal tegelikult sees on.
Naatriumlaurüülsulfaat
Järjekordne koostisosa, mis on deodorantides väga populaarne on naatriumlaurüülsulfaat (SLS) ja on Euroopas keelatud. On tuntud naha ärritaja ning tõenäoline kantserogeen ning on seotud neeru- ja maksakahjustuste, närvisüsteemihäirete, silmakahjustuste nagu kae, ekseemi ja dermatiidiga.
Mai – ei aita, sest kookosrasva kogus muuga võrreldes ikkagi väiksem, aga natuke aitab selles suhtes küll – pehmem on määrida.
Aga kui on kookosrasvaga tehtud, kas soojendamine ei pehmenda, nt kuuma vette pannes`? või radika peale?
Lugesin ka kunagi ammu, et hommikuti soodaga kaenlaalused kokku hõõruda, kaotab higilõhna, nagu eespool juba öeldi. aga jube tülikas tegevus, higipulk ju mugavam.
Ise kasutan aaloe higipulka, mis ei jäta ühtki jutti, neutraliseerib higilõhna, 6 aastat, minul kestab üks pulk terve aasta. Kartsin ka algul, et pluusi kaenlad lähevad märjaks, aga ei. Kuna higi eritub vaikselt, siis jõuab see enne ära kuivada kui pluusi märjaks teeb, aga antideodokat kasutades oli tunne, et higistan meeletult. Nii et kes kardab anitdeodokat maha jättes, et higistab meeletult, siis see läheb mõne nädalaga üle, kuni poorid on antika jääkidest puhastunud.
Tere!
Väga huvitav ja inspireeriv artikkel. Möksisin nüüd ise ka midagi kokku, aga lookulikult tuli liiga kõva pärast hangumist. Kas seda kuidagi tagasi pehmemaks on võimalik saada? Ette tänades. Kerttu
Kerttu – kahjuks ei ole jah seda võimalik enam tagasi pehmemaks saada, sest sooda teeb oma töö.
tahtsin uurida(vb kogematta ei pannud tähele) mis eesmärk on söögisoodal selles deodorandis!?teistest ainetest saan ma aru mis teevad:-) tegin loomulikult proovi ja panin kõik sisse ja sooda terad suht häirisid seal!
Margit – sooda hoiab ebameeldiva lõhna eemal ja lisaks on see seal sees, et kogu seda massi koos hoida.
Vaatasin oma higikristalli koostist ja leidsin, et seegi koosneb 100% Potassium Alum’ist. Kas see on samuti ohtlik? Huvitav, mida siis peaks kasutama, kui isegi kristalli enam ei saa kasutada…
Kas teie antud sooda ja tärklise põhine deodorant jätab valgeid rante? Riietele ei mõju halvasti? Mäletan, et varasemalt kasutatud poest ostetud deo-stickid imbusid riiete kaenlaalustesse ja tekitasid sellised kõvema kanga sinna… mis kehasoojuse mõjul hakkas hiljem (sageli ka otse pesust tulles) higihaisu eritama.
Hmm, ma ei ole ise neid higikristalle kasutanud ja ei tulnud isegi selle peale, et see koostis võiks selline olla. Minu teada pidid need olema mingid mägikristallid, aga võimalik, et neid tehakse ka järgi. Mis puutub minu deodoranti, siis jätab see koheselt peale määrimist riietele valged jutid, aga need tulevad 100% pesus maha ning ei tekita kõvemat kihti ega ka haisu pärast pesu. Valged jutid jäävad riidele sissepoole, ei imendu välja. Samas kui oodata 5-10 minutit enne, kui riided selga panna peale deodorandi kasutamist, siis ei jää riietele ka valgeid laike. Kõik oleneb sellest, kui kiire on.