Ravist hoolimata sant olla

Ajuripats on kilpnäärmehormoonidele tundlikum  ja transpordib neid kogu ülejäänud keha rakkudest erinevalt. Ajuripatsis ei sõltu kilpnäärmehormoonid energiast, et pääseda rakkudesse.

Ajuripatsis pole ka  T4 ja T3 transportijad pärsitud paljude keskkonnamürkide ja ainete poolt, mida keha toodab füsioloogilise stressi ja dieedipidamise ajal, mis pärsivad kilpnäärmehormooni transporti keha ülejäänud rakkudesse.

Teisisõnu, kogu kupatus, mis takistab kogu ülejäänud keha rakke, ei mõjuta T3 ja T4 imendumist ajuripatsis. Seetõttu ei peegelda ka TSH kilpnäärme seisundit ülejäänud kehas ja on sobilik vaid kilpnäärmehormooni taseme mõõtmiseks AJURIPATSIS. Kilpnäärmehormoon imatakse maksarakkudesse teistmoodi kui ajuripatsis. See on väga oluline,  kuid enamus arste ja endokrinolooge ei tea seda. Kuna 60% T4 muundatakse maksas, on sel suur erinevus.

Miks dieedipidamine võib muuta kilpnäärmehormooni raskemini kättesaadavaks

Paljud ülekaalulised hashimoto põdejad püüavad kaalu langetada ja neil see lihtsalt ei õnnestu. See viib meeletu kaalulangetustablettide, toodete ja protseduuride tööstuse juurde.

Paljud inimesed ei mõista, et kaalulangetamine võib olla neile inimestele nii raske seetõttu, et kaalulangetamise takistamine võib päästa võime imada kilpnäärme hormooni rakkudesse. See aga tekitab karmi dieedipidamise tsükli, jo-jo effekti kaalu langemise ja tõusuga ja haletsusväärsed tulemused. Kõik need asjad tekitavad seisundi veelgi loiuma ainevahetusega, mille tagajärjel kõik püüdlused kukuvad läbi.

Kui kilpnäärme hormooni ei imata rakkudesse, siis on sul rakuline hüpotüroidism ja su keha aeglustub ega võta kaalust alla. Ja see rakutasandil olev halb kilpnäärmehormooni imendumine ei tule välja laboritestides, kui ei tehta vaba T3 ja pöörd-T3 uuringut.

USA Füsioloogia-Endokrinoloogia ja Ainevahetuse Ajakirjas avaldati huvitav uuring. Van der Heyden et al uurisid dieedipidamise effekti T4 ja T3 rakkudesse transpordile. Leiti, et rasvunud isikutel oli 50% T4 alanemine rakusiseselt ja 25% T3 alanemine rakusiseselt seoses rakusisese energia vähenemisega, näidates, et selliste patsientide puhul ei ole standardsed veretestid kilpnäärmehormoonide rakusisese taseme määramiseks head. See demonstreerib samuti, miks on rasvunutel nii raske kaalu kaotada – nii kui kalorihulk väheneb, aeglustub ainevahetus. Paraku ei ole see tuvastatav standardse TSH, T4 ja T3 uuringuga. Sellele lisaks on kroonilise dieedipidamise korral suurenenud ka vabade rasvhapete hulk veres, mis jätkuvalt surub maha T4 imendumist rakkudesse ja põhjustab veelgi sügavama tsellulaarse hüpotüroidismi (rakusisese kilpnäärmehormooni vaeguse).