Nädal toortoidul

Nüüd olen olnud toortoidul juba nädal aega ja oma suureks üllatuseks ei ole see üldse raske. Pean mainima, et ka söögitegemine on tunduvalt kiirem. Keskmine ajakulu perele üheks korraks süüa teha võtab mõne minuti aega. Seda sõna otseses mõttes, sest kui ma enne vaaritasin keskmiselt 30-60 minutit toidukorra kohta, siis nüüd kulub selleks maksimaalselt 10 minutit.

Usu või mitte, ka musti nõusid on kordades vähem, kui enne tuli toidu valmistamisel erinevaid potte ja panne, topsikuid jms, siis nüüd on ainsaks suuremaks mustaks nõuks – blender ja siis iga inimese taldrik/kauss või tass + lusikad ja ongi kõik. Seega võin öelda, et kui enne sai mul nõudepesumasin vähemalt kord päevas täis, siis nüüd kulub selleks paar-kolm päeva ja lihtsam on nõud käsitsi ära pesta.

Kui paleotoitumisel olin, siis aegajalt tahtsin ikka vahest juustu ja jäätist süüa (kuna meil perega polnud laktoosiga probleeme, siis seda ka lubasime), nüüd enam mitte – ei mingisugust isu. Kui sa arvad, et me sööme siin ainult porgandeid ja kapsast, siis eksid väga rängalt. Hommikud algavad magusalt ja äärmiselt toitvalt, isegi mu abikaasa leiab, et need toidud on äärmiselt toitvad ning väga maitsvad.

Kuna olen toortoidus täiesti uus, siis ei ole veel 100% toortoitlane, pigem söön vastavalt vajadusele ning olen toortoidul vähemalt 80% päevasest toidukordadest, aga paar viimast päeva on see olnud juba 100%. Ei tunne vajadust, et peaksin midagi kõrvale võtma, kui tekib tahtmine, siis seda ka teen. Aga lugedes veidi toortoidu kohta, siis öeldakse seda, et toortoitlaseks loetakse inimest, kes tarbib päevasest toidust vähemalt 80% toortoitu. Seega seda arvesse võttes, võin end toortoitlaseks pidada küll.

Kuna olen peres praktiliselt ainus, kes süüa teeb, siis ülejäänud pere “tuleb” vankril kaasa. Senini keegi protestinud ei ole, aga kord päevas, ehk siis õhtuks, teen neile ka paleostiilis õhtusöögi, kes tahab see võtab.

Mis selle ajaga minu juures muutunud on? Hetkel on võibolla vara öelda, aga tundub et nahk on paremini niisutatud ja elastsem. Kaal on iseenesest kukkunud üle kahe kilo, mis on ainult tervitatav, sest paleoga jäi see ühel hetkel paigale ja ei liikunud ei alla ega üles. Energiat on veel rohkem kui enne, nüüd kipun ülesse ärkama juba enne kella viit, mis on iseenesest äärmiselt tobe, võiks ju vähemalt kuueni välja venitada. Nii kui hakkab väljas valgemaks minema, nii on minul silmad lahti – kummalisel kombel olen täiesti välja puhanud ja tiksun kenasti õhtuni ära.

Näitamaks, et me tõesti ei söö ainult porgandeid, siis väikene galerii mõnest meie nädalas olnud roogadest. Peamiselt olen teinud fotosid hommikusöökidest, aga mõni muugi asi on sisse lipsanud. Lõuna koosneb enamuse ajast pähklitest ja erinevatest puuviljadest.

Olen hetkel enda jaoks avastanud mõnusad toorsupid ja seetõttu teengi hetkel neid. On ikka ääretult maitsvad ja lihtsad teha. Kui enne sai suppi tehes ikka esmalt juurikad tükeldatud kuubikuteks ja ainuüksi see võttis tohutu aja, siis nüüd ei ole vaja muud, kui parajad jupid kui sedagi ja blenderisse. Maitserohelised, väheke mineraaliderikast roosat kivisoola ka juurde, mõned lisakoostised ka, mis kreemiseks teevad ja blender tööle, 30 sekundit ja toit on valmis.