Toortoidule üleminekuks valmis?

Tänane artikkel on mul mõlkunud peas väga pikka aega, seda just seetõttu, et paar viimast aastat paleoga on end minu jaoks ammendanud. Tahan edasi minna, tunne on pikemat aega selline, et olen valmis ja ei vaja enam nii palju liha. Isegi olen viimastel päevadel munad hommikumenüüst välja jätnud. Kas tunned sama ja tahaksid toortoidu kohta rohkem teada?

Hea küll, ma saan aru, et ise soovin toortoidule üle minna, aga ka mu koer näitab märke välja, et ta ka sellest huvitatud. Nii kui ma istun mõne puu- või köögiviljaga maha, või teen mahla, siis on koer koheselt platsis ja tahab oma osa saada. Ei löö ta risti ette ei viigimarjade, datlite, ananasside, apelsinide, porgandite, kapsaste jne ega ka seente ees. Anna ainult kätte, suu matsub mis kole ja tuleb juurde nuruma. Kui enne andsin mahlapressi ülejäägid kanadele, siis nüüd pretendeerib neile ka meie  koer. Temale mõeldud täissööt võib kausis täiesti rahulikult seista, no ei taha. Ju teab, mis talle hea on ja ega ma keela ka.

Siinkohal palusin appi tuntud Eesti toortoitlase Sille Poola ja ta oli nõus vastama mõningatele küsimustele teemal, mis on toortoit ning kuidas saab tavatoidult sellele üle minna ning mida peaks silmas pidama. Sille on olnud toortoitlane juba viimased viis aastat, taimetoitlane juba viimased 10 aastat. Tal on viis last, noorim neist kuuene ja vanim 23 aastane. Tänu oma vanema tütre pealekäimisele 10 a tagasi läks Sille toonase 13 aastase tütrega kaasa, et alustada taimetoitlust, sest nagu ta ütles, oli tütrel väike “kiiks”, nimelt ei saanud ta süüa “karvaseid asju” – need karvased asjad olid siis loomad ja nendelt tulnud liha. Meil kõigil on omad põhjused, miks me ühel või teisel viisil jõuame (kui jõuame) taime- või toortoiduni.

Vahepalaks võite kuulata Sille juttu (mille võttis linti Paradiisi Maitse), 5. märtsil 2014 Tallinnas toimunud Toidusõjal, kus ta toortoitumisest rääkis:

Aga nüüd Sille Poola juhised neile, kes soovivad samamoodi toortoidule üle minna (ei ole sama jutt kui eelnevas salvestises):

Kuidas minna tavatoidult üle toortoidule?

Eesti tavatoidult on toortoidule üle minna üsna raske. Mida kontsentreeritum ja rafineeritum ja tööstuslikum on toit, seda problemaatilisem on üleminek. Tuleks alustada väga nö intelligentselt ja tähelepanelikult. Kõigepealt vahetada rafineeritud või isoleeritud toiduained välja terviktoidu vastu ja vali toit, milles puuduvad säilitus – jm lisaained. Seejärel alustada värske töötlemata toidu osakaalu suurendamist ja töödeldud toidu järk-järgulist vähendamist.

Taimetoidult üleminek toortoidule oleneb sellest, kui kerge ehk lisaainete ja tööstusliku taimetoidu vaba on menüü olnud.

Üks moment üleminekul on aga see, et kui sa tunned elevust ja oled toortoidust vaimustatud, siis võid ka kohe minna toortoidule üle. Olla toortoidul nii kaua, kuni see sulle meeldib-sobib-toimib. Niipea aga, kui tunned, et pead iseennast sundima, muutud rahutuks, mõtled ainult toidust, sööd, aga kõhtu täis ei saa – tuleks võtta tempo maha ja astuda väike sammuke tagasi. Olla keha vastu tähelepanelik ja lugupidav. Sundimine teeb toortoitumisest tavalise dieedi ja mitte ükski dieet pikas perspektiivis ei toimi. On neid, kes saavad vabalt olla toortoidul nädala või kuu või aasta. Peale seda tavaliselt tekivad teatud vastuseisud. Mis on rohkem emotsionaalsel tasandil, kuid avalduvad väga selgelt füüsilisel tasandil.

Kui pikk võiks olla üleminek, on väga-väga individuaalne. On neid, kes lähevad üle 10-12 aastat ja neid, kes lähevad üle kuudega. Mida lühem aeg, seda tugevamad emotsioonid, seda tugevamad protsessid kehas toimuvad ja alati ei ole see kerge. Sestap tasub valida tempo, mis ei kurna sind ja võimaldab sul astuda oma elurada aeglaselt aga kindlalt.

Toortoit

Toortoiduks loetakse kuumutamata või kuni 42 ºC kuumutatud taimse päritoluga terviktoitu: puuviljad, aedviljad, roheline lehtköögivili, pähklid ja seemned. Taimne terviktoit muutmata, kuumutamata ja maitsestamata kujul on inimese võimalus olla taas heades suhetes loodusega. Temperatuur toidu segamisel, kuivatamisel, töötlemisel ei ole tõusnud üle 42 kraadi. Erinevas kirjanduses on märgitud temperatuure veidi erinevalt, üldiselt jääb see 40-47 kraadi vahele. Selles temperatuurivahemikus hakkab aeglustuma ja peatub ensüümide töö. Ka inimese elu nö seiskub, kui palavik kerkib üle 42 kraadi. Mis juhtub? Näitlikult võiks siin tuua porgandiseemne – kuumutatud seeme enam kasvama ei lähe. Ka inimene, keda on keedetud, ei ole enam elus – kuigi keemilise analüüsi alusel võib surnud kehast leida nii valke, rasvu, süsivesikuid, kui ka teisi erinevaid keemilisi ühendeid. Keha on alles. See, mis puudub on elu ise.  Kõik teised liigid Maal leiavad oma toidu otse loodusest, see toetab nende keha kõigil eluperioodidel, aitab neil olla tugevad, terved ja jõulised; kergemini paraneda ja taastuda füüsilistest traumadest.

Mõningad allikad aktsepteerivad külmutatud toitu, mõned mitte. Hapendatud toit on toortoit. Madalal temperatuuril kuivatatud toit on samuti toortoit. Toortoitumiseks nimetatakse söömisviisi, mille korral on vähemalt 80% toortoitu ja kuni 20% küpsetatud taimset terviktoitu. Toortoitlane on seega isik, kelle menüüs on vähemalt 80% kuumtöötlemata ja 20% küpsetatud taimset terviktoitu.

Veel on erinevaid kogukondi, kes tarbivad ka toorest kala, liha, piima, muna. Kuid üldiselt toorest loomset tarbida ei ole tänastes ühiskondlikes tingimustes soovitav. Seega enamjaolt on toortoidu liikumine taimne. Toortoitumine on tihedalt seotud terviktoidu mõistega.

Terviktoit

Terviktoit on lõhustamata, muundamata toit. Terviktoit on kartul, lõhustatud (rafineeritud) toit on tärklis. Terviktoit on õun, lõhustatud toit on pektiin või mahl. Terviktoit on oliiv, lõhustatud toit on õli. Terviktoit on suhkruroog, lõhustatud toit on suhkur (ükskõik kui valge või pruun või siirupiline ta ka ei oleks). Terviktoit ei tähenda seda, et sa pead sööma kartulit, banaani, apelsini koos koorega või avokaadot koos kiviga – vahel seda küsitakse. Lõhustatud toit tähendab eelkõige masinatega, keemiliste protsessidega toidu lõhustamist – mingi aine (valgu, rasva süsivesiku) eraldamist tervikust. Näiteks suhkruroost on eemaldatud vesi, kogu taimne mass sh kiudaine, vitamiinid, mineraalid – ja järele jääb kristalliline või pulbriline substants. Süües terviktoitu, vaadates terviktoitu, tundes selle lõhna ja maitset muutmata kujul, oskab inimene ära tunda oma kehale sobiva toidu mingil ajahetkel.

Looduslähedane ja gurmee toortoitumine

Toortoitumine jaguneb praegu laias laastus kaheks. On looduslähedane toortoitumine ja on gurmee toortoit. Looduslähedane toitumine püüab tuletada inimesele meelde, et loodus pakub igale Maal elavale liigile valmis toidu, mis on nauditav ja kõiki vajadusi rahuldav. Inimene on looduslikust toidust sedavõrd eemaldunud, et värsket töötlemata toitu ei ole menüüs isegi mitte iga päev. Seega on toortoitumine liikumine taas värske loodusliku töötlemata toidu poole. Lihtsuse poole. Mitte iga toit toorena ei ole sobilik inimtoiduks.

Gurmee toortoit (mis on eriti populaarne) võtab toore algmaterjali ning seda töödeldes ning maitsestades, erinevaid komponente kokku segades saab tulemuseks koopia praegustest tavatoitudest ja lapsepõlve lemmiktoitudest. Näiteks saab pähkleid-seemneid töödeldes teha piima, hapukoort, juustu, kotletti, leiba, kalasalatit, kooke, komme, jäätist, jogurtit jne. Eksootilisi seemneid jahvatades on meieni jõudnud nn „superfood“, mis oma olemuselt on kuivatatud ja jahvatatud ravimtaim, enamjaolt tugev erguti. Kas see on tagasipöördumine looduse juurde, jääb igaühe enda otsustada. Gurmee toortoidu kuivatatud variante annab valmistada suures koguses ja säilitada kaua, müüa poodides, reklaamida imetoiduna, imeravimina. Mina sõin sellist toortoitu 2 aastat ja kuigi ma vaimustusin sellest mõneks ajaks, ei soovita ma seda inimestele, kes otsivad toidust toetust oma hingelisele, vaimsele ja kehalisele tervisele. Sõna “toor” ei tähenda automaatselt parimat või tervislikumat.

Toortoit sellisena, nagu loodus seda inimesele pakub, on lihtsalt suurepärane. Ja nüüd märtsis on müügile jõudnud minu raamat “Toortoidu A ja O“, kus ma olen püüdnud vastata kõikidele muret tekitanud küsimustele, mis on taime- ja toortoitlaste poolt esitatud.

Värske toit

Märkisin eelnevalt, et mitte kogu toit ei ole toorena inimesele vastuvõetav. Sellised rusikareeglid on järgmised: see, mis sulle meeldib toorena, muutmata, maitsestamata, teiste ainetega kokkusegamata kujul, see on sinu jaoks õige toortoit. St kui sulle ei meeldi toores brokoli niisama, siis ta ei pruugi sinu kehas hästi seeduda. Raskelt seeduvad tärkliselised aedviljad ja juurikad on parem kergelt aurutada või küpsetada, eriti toortoidule üleminemise faasi alguses. Kerge aurutamine nagu ka kerge saunaskäik elu ei hävita, pehmemaks ja mõnusamaks teeb aga küll.

Toortoidule üleminekul jälgi rahuliku liikumise printsiipi. Võta oma menüüsse nii palju värsket, kui võimalik ja vali küpsetatud toiduks terviktoit (aedvili, täisteravili, kaunvili). Kui välja on jäetud isolaadid (õlid, rasvad, lisandid, lisaained), siis tuleb tähelepanelikult jälgida keha reaktsioone ja oodata, kuni keha on valmis toortoidu kogust suurendama. Igasugune sund lõpeb alati läbikukkumisega.

Pähklite ja seemnete leotamine

Tuleb olla tähelepanelik, et mitte kasutada neid ülemäära palju, kuna kõik ained, mida süüakse liiga palju, võivad põhjustada vaevusi. Pähklid ja seemned on vajalik enne söömist leotada, vaata leotusaegade tabelit. Miks leotada? Kuna pähklid (mis on ka puu või põõsa seeme) ja seemned on taime elu edasikandva funktsiooniga, siis loodus on nad teinud ka väga tugevaks. Seemned peavad üle elama teatud perioodi külmas, kuumas või kuivas ja olema õigel hetkel valmis idanema ning kasvatama uue taime. Sestap on seemnetes palju selliseid ühendid, mis kaitsevad idu alget ja sisalduvaid mineraale-vitamiine. Lihtsalt pakist kuivanud pähkleid süües ei suuda meie keha neid eriti hästi seedida ega neis olevaid toitaineid omandada. Leotamine laseb takistusainetel (inhibiitoritel) laguneda, kuna soe ja niiske keskkond paneb seemned idanemisfaasi algusesse. Leotatud pähklid-seemned tuleb alati loputada, leotusvesi ära valada. Palju räägitakse seemnete-pähklite toitainesisaldusest. Ja on neid, kes püüavad oma menüüsse „tervislikke“ seemneid (linaseemned, chia seemned, seesami seemned jne) lisada. Pane aga tähele, et sinu toidus võib juba olla piisavalt seemneid. Seemned on tomatis, kurgis, maasikas, vaarikas, karusmarjas, sõstardes, kiivis jm. Ka puuvilju-marju süües oled nö tahtmatu seemnesööja. Loodus kusjuures ei seedi üldse meie kehas seemneid, vaid laseb neil täpselt samasugustena väljuda. See on täiesti loomulik ja ei ole mingit vajadust seemneid enne söömist jahvatada. Loodus on targem ja keha kasutab viljaliha, et saada vajalikku – ja seeme, kui taime alge – väljutatakse. Üldiselt kooritud ja poodides müüdavad pähklid toored ei ole. Sageli ka mitte need, mis kannavad märki „toor“. Kuid ma leian, et see ei ole oluline, kui pähklite osakaal menüüs on väike. Päevase rasvavajaduse katavad juba 4-5 pähklit.

Toortoitumises kasutatav tehnika

Toortoit on olnud uus liikumine ja seetõttu poest ning turult saab kätte ainult algmaterjali. Värsket toitu smuutide, mahlade, salatite, kastmete jms näol meie poed eriti palju ei müü, kuna nende säilivusaeg on väga lühike. Enamjaolt on värsked salatid üle valatud õlidega, maitsestatud liigselt. Sestap, mida ei ole, tuleb ise valmistada. Ja see on ka toortoitumise üks peamisi edu põhjusi. Sul tuleb toit valmistada värskelt ja värsketest ainetest. Kõige enam kasutatakse suure võimsusega blendereid Vitamix (2210 W). Vitamixe Eestis saadaval ei ole, kuid soodsalt saab neid tellida Inglismaalt. Kuid suhteliselt hea vastupidavusega blendereid saab osta ka meilt. Vali vähemalt 1000 W võimsusega masin. Kuivatid on abiks erinevate aedviljade-puuviljade-marjade kuivatamisel, marjanahkade tegemisel, gurmee toortoidu leibade, küpsiste, kommide valmistamisel. Kuivati tasub muretseda temperatuuriregulaatoriga. Kuivateid ja spiraallõikureid, millega valmistada aedviljaspagette, -nuudleid võib leida Medifurist. Masinad võivad olla abivahendiks, kuid saab suurepäraselt hakkama ka ilma nendeta. Mina ise alustasin nö põlve otsas, seejärel tuli terve masinapark. Kuid nüüd kasutan neid taas üha vähem.

Palju on toortoidust erinevate vaatenurkade kaudu kirjutatud Päikesetoidu blogis. Siit leiab ka e-raamatuid ja e-konspekte erinevate toortoitu puudutavate teemade kohta. Kaks aastat on toimunud Elja Tarkusteaias toortoidufestival, kus saad mõnusalt perega aega viita ja toortoitu maitsta .

Kes on Facebooki sõber, siis ka seal on Toortoidu grupp, kus saab esitada küsimusi ja hoida silma peal teiste tegemistel ja kogemustel.