Vastavalt kõigi aegade kauakestvaimale läbiviidud uuringule aspartaami (aspartaam E951), kui kartserogeense aine kohta, piisab ühest dieetkoolast päevas, et suurendada leukeemia riski meestel ja naistel ning hulgimüeloomi ja mitte-Hodgkini lümfoomi riski meestel. See on märkimisväärseim laiaulatuslikeim ja kauakestvaim uuring läbi aegade, mis on antud teemal läbi viidud. Seega omab see rohkem kaalu, kui misiganes varem samateemaline uuring, mis ei näidanud mingeid riske ja mis võib avada ukse sarnastele leidudele teiste vähiliikide edaspidistes uuringutes.

Põhjalikeim uuring siiani aspartaami kohta

Selle uuringu tarvis sai kasutatud Nurses Health Study ja Health Professionals Follow-Up Study andmeid, mida oldi kogutud 22 aastase perioodi jooksul. Kokku analüüsiti 77 218 naise ja 47 810 mehe andmeid, mis tegi kokku 2 278 396 eluaastat andmeid.

Selle asprtaami tarbimise laiaulatusliku uuringu teeb teistest läbiviidud uuringutest tähtsamaks just  põhjalikkus. Iga kahe aasta tagant anti uurimisalustele põhjalik toitumise analüüsi küsimustik, mille alusel iga 4 aasta tagant hinnati nende toitumine ümber. Eelnevad uuringud, kus aspartaami ja vähi vahel seoseid ei leitud viidi läbi ainult ühe ajaühiku vältel, mis võibki olla nende uuringute õigsuse nõrgaks kohaks.

Ühest dieetkoolast päevas piisab

Kombineeritud tulemused näitavad, et üks 355 ml dieektkoolat päevas viib järgmiste tulemusteni:

    • 42% kõrgem leukeemia risk meestel ja naistel (koondatud analüüs)
    • 102% kõrgem hulgimüeloomi risk (ainult meestel)
    • 31% kõrgem mitte-Hodgkini lümfoomi risk (ainult meestel)

Need anmded põhinesid mitme muutujaga suhtelise riski mudelil, kõik võrreldavad katsealustega, kes ei joonud dieetkoolat. On teadmata, miks suurema koguse koola tarbimisel tekkis suurem risk haigestuda hulgimüeloomi ja mitte-Hodgkini lümfoomi just meestel. Märkuseks niipalju, et just dieetkoola on igal aastal ENAMLEVINUD aspartaami sisaldav toiduallikas (siiani) Ameerikas, millega ameeriklased tarbivad aspartaami 5250 TONNI kogumahus kokku, millest 86% (4500 tonni) leidub just dieetkoolas.

Kinnitus varasemast põhjalikust loomadel läbiviidud uuringust

See uus uuring näitab teadustöö kvaliteedi tähtsust. Varasemaid uuringuid, mis ei ole näidanud aspartaami ja vähkhaiguste vahel seost on kritiseeritud nende lühiajalisuses ja ebatäpsuses pikaajalise tarbimise mõjude hindamisel. See uus uuring lahendab mõlemad problemid. Aspartaami ja vähi vaheline seos ei tohiks tulla üllatusena, kuna varasem 2006 aastal loomade peal (900 rotti terve nende elu) läbiviidud uuring näitas sarnaseid tulemusi: aspartaam suurendas märkimisväärselt lümfoomi ja leukeemia riski mõlematel, nii emastel kui isastel.

Murettekitavam on järgnev megauuring, kus alustati aspartaami kokkupuudet juba loote-eas. Suurenenud leukeemia ja lümfoomi risk said kinnitust ning seekord täheldati ka emastel märkimisväärset  rinnavähi tekke määra. See tekitab tõsise küsimuse: kas tuleviku kvaliteetuuringud avastavad ka aspartaami ja teiste vähiliikide (aju, rinna, eesnäärme, jne) vahel seoseid?

Nüüd on rohkem, kui eales varem põhjust oma igapäeva toidus vältida aspartaamiga tooteid. Neile, kellel on kiusatus minna üle suhkruga karastusjookidele, kui “tervislikule” alternatiivile, siis uuringust üllatav leid: mehed, kes manustasid päevas üks või rohkem  suhkruga magustatud karastusjooki leiti 66% rohkem mitte-Hodgkini lümfoomi (hullem, kui suhkruvabaga). Võibolla tervislikeim karastusjook on seda üldse mitte tarbida.

Allikas

Eelmine artikkelGoogle katsetab USB võtmeid paroolide kaotamiseks
Järgmine artikkelKodune šokolaad

15 KOMMENTAARI

  1. See oli kaudne vihje, sest aspartaami tootjad olid seal niiditõmbajad… aspartaami vastuargumente on net paksult täis, ei hakka neid siin eraldi välja tooma. Üks hea film, mida tasub vaadata on "Food matters"…

  2. Kas see oleks piisav argument, et samal ajal kui aspartaami legaliseeriti, keelati salapärastel asjaoludel juba põliskultuuridest tuntud looduslik magustaja stevia (meil tuntud suhkrulehena) magusainena kasutamine, sest polnud piisavalt pika aja jooksul tehtud teaduslikke põhjendusi, et ta pole tervisele kahjulik? Olgugi, et selle kasutamine on olnud sajanditepikkune, sõltuvalt kultuurist ilmselt ka aastatuhandete pikkune… :D Õnneks oli siiski mõningaid järjepidevaid asjast huvitatuid, kes 2011 aastal ikkagi suutsid Euroopa Liidus stevia legaliseerimise läbi viia.

  3. hea teadusele viitamine pole ka see, et aspartaami kasutamise küsitavuse küsimuse alla sead jutuga "Selle uuringu põhjal küll ei karda aegajalt suhkruvabu tooteid edasi tarbida"

  4. See ei ole väga hea teadus, statistilise vea tõenäosus on väga suur. Eestikeelses tekstis on taas tegemist kokkuvõttega kokkuvõttest, mis on päris tugevasti (sh "ohuprotsendid") moonutada saanud. Selle uuringu põhjal küll ei karda aegajalt suhkruvabu tooteid edasi tarbida (vahel karastusjoogid, erinevad toidulisandid). Kavatsen veel põhjalikumalt artikli ja vastulaused sellele üle vaadata…

  5. Rusikareegel on see, et kui on mõne toote peal on kirjas, et 0% rasvasisaldusega, madala rasvasisaldusega, madala kalorsusega (kui ma ei eksi), "dieet", jne, jne siis on oht, et sisaldab ka suhkruasendajat (aspartaam "E 951", neotaam "E 961" ).Paljud närimiskummid ja need tooted, mis marketites kassade juurde inimestele silme alla on asetatud on samuti suure tõenäosusega suhkruasendaja ohvrid. Vist isegi mõningates "tervise joogijogurtites", mõningates välismaistes jäätistes, kurgupastillides, tablettides "magusakihis" (ebameeldiva maitse peitmiseks) …
    Tuleb vaadata ja lugeda, mis on pakendite peal kirjas.
    Loomulikult pole need ained ainsad, mis terviseprobleeme tekitavad. Arvatavasti kõik pisiasjad kokku inimest ümbritsevas keskkonnas aitavad kaasa organismi nõrgestamisele.
    Eks tasub proovida võimaluste piires võimalikult looduslähedasi tooteid (samas tuleb silmas pidada, et ka kõik "natural" või "öko" ei ole tegelikult see, mida esindama peaks) tarbida.

Vasta Jorgen Matsi-le Tühistada vastus

Palun lisa oma kommentaar
Palun sisesta oma nimi